Sa oled siin

Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aasta detsembris tööd alustanud Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. 
 

2019. aasta detsembris avaldatud teatises esitati Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamiseks vajalike peamiste poliitikasuundade ja meetmete esialgne tegevuskava, kuhu kuulub esialgse plaani järgi 47 eri valdkonna algatust. Seda ajakohastatakse vastavalt vajaduste muutumisele ja poliitikameetmete sõnastamisele.

Eesti koostas Keskkonnaministeeriumi juhtimisel Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe kohta raamseisukohad, et tuua välja Eesti erihuvid kokkuleppe eri valdkondade kohta. Iga algatuse väljatulemisel koostatakse eraldi seisukohad ja otsustatakse kaasamisprotsess vastavalt vajadusele. Valitsus kiitis Eesti seisukohad heaks 4. juunil 2020. 
 

Rohelise kokkuleppe teatises esitatud algatused:

• Rohelise kokkuleppe raames pakub komisjon välja EL kliimaseaduse, millega soovitakse õiguslikult kehtestada ELi ülene kliimaneutraalsus aastaks 2050.

• Kavas on laiendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja vähendada järk-järgult lennuettevõtjatele eraldatud tasuta kvoote, samuti hõlmata ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga ka transpordi- ja ehitussektor.

• Komisjon soovib süsinikulekke ärahoidmiseks välja töötada CO2 kohandusmehhanismi, et tagada ELi ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused võrreldes kolmandate riikidega.

• Lisaks on komisjonil plaanis teha ettepanek tõsta 2030. aasta kliimaeesmärki, suurendades EL kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist praegu planeeritud 40% pealt 50 –55% peale. Selleks viib komisjoni 2020. aasta esimeses pooles läbi mõjuanalüüsi ja esitab esialgse kava eeldatavasti 2020. aasta sügisel.

• Tugevdamaks selgitustööd ja motivatsiooni on kavas teha ettepanek luua piirkondi, kohalikke kogukondi, kodanikuühiskonda, ettevõtjaid ja koole ühendav Euroopa kliimapakt.

• Transpordis on komisjonil plaanis avaldada targa ja kestliku mobiilsuse strateegia, mis hõlmab lennundust, merendust ja maantee-, raudtee-, lennu- ja veetransporti. Plaanis on välja töötada rangemad õhusaaste standardid sisepõlemismootoritele. Olulist tähelepanu pööratakse alternatiivkütuste arendamisele, nende tootmise ja kasutuselevõtu soodustamisele. Paralleelselt on plaanis arendada piiriülest laadimistaristut.

• Energeetikasektoris vaadatakse läbi energia maksustamise direktiiv, algatatakse hoonete renoveerimislaine ja töötatakse välja tuuleenergia kasutamise strateegia.

• Ringmajanduse puhul plaanitakse kaasata tööstus, et saavutada kliimaeesmärgid ja puhas ringmajandus. See hõlmab ringdisaini toetavat jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. Samuti soodustatakse uusi ärimudeleid ja tugevdatakse laiendatud tootjavastutust. Keskendutakse eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elektroonika ja plast.

• Põllumajanduses plaanib komisjon välja tulla uue strateegiadokumendiga “Talust toidulauani”, mille eesmärk on vaadata üle kogu toidutarneahela ohutus ja jätkusuutlikkus, sh väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine.

• 2020. aasta jooksul esitab komisjon ökosüsteemide ja elurikkuse säilitamiseks ja taastamiseks ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030, kogu metsatsüklit hõlmava metsastrateegia ning kemikaalialase strateegia, et paremini kaitsta kodanikke ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest ja soodustada innovatsiooni ohutute ja säästlike alternatiivide väljatöötamiseks.

• Lisaks EL-sisestele eesmärkidele pööratakse tähelepanu ka EL suhetes teiste riikidega, pöörates diplomaatilistes suhetes tähelepanu ambitsioonikale keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika edendamisele rakendamisele kogu maailmas.
 

Et üksnes avalikest vahenditest vajalike kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa, on vaja kaasata ka erainvesteeringuid ning selleks on komisjon juba esitanud keskkonnahoidliku rahastamise strateegia ja kestliku Euroopa investeerimiskava. Ühe osana sellest on komisjon teinud kõige enam mõjutatud inimeste ja piirkondade abistamiseks ettepaneku luua õiglase ülemineku mehhanism, millega nähakse ette sihtotstarbelist abi, et tagada ELis aastateks 2021–2027 vähemalt 100 miljardit eurot majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks.

Lisaks on oodata algatusi liikmesriikide eelarvete rohestamisele kaasa aitamiseks ning riigiabi ja riigihangete reeglite ülevaatust keskkonna-, kliima- ja energeetikaeesmärkide täitmiseks.


VAATA
Euroopa Komisjoni planeeritud ajakava Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste esitamiseks 2020. aastal SIIT

LOE 
Euroopa rohelise kokkuleppe kohta lähemalt: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

Viimati uuendatud: 9. juuni 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.