Elupaigatüüpide tegevuskavad

 

Soode tegevuskava on koostatud Eesti kaitstavate soode elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste (looduse hüvede) säilitamiseks ja taastamiseks ning selleks meetmete planeerimiseks aastateks 2016-2023. 

Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast ja ohuteguritest, seab eesmärgid ning esitab meetmed eesmärkide saavutamiseks.

Looduslikuna säilinud sood on Eesti vastutuskooslused, st niisugused kooslused, mida meil leidub veel suhteliselt ohtralt, kuid mis mujal maailmas peaaegu puuduvad ning mis väärivad seetõttu erilist tähelepanu ja kaitset.

Kui paljudes Euroopa riikides, näiteks Hollandis, Taanis, Suurbritannias ja Saksamaal on enamus soodest hävinud, siis Eestis on alles mitmekesised soomaastikud ning suured esinduslikud rabalaamad. Paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada.

Eestimaa Looduse Fondi inventari kohaselt on Eestis säilinud umbes 240 000 ha lage- ja puissoid, mis hõlmavad 5,3 protsenti vabariigi pindalast. Soometsi on Eestis hinnanguliselt ca 85 000 ha, kuid ka neist on väga suur osa (kuni 2/3) kuivendusest rikutud. Seega on looduslikke sookooslusi Eestis säilinud kokku umbes poolel miljonil hektaril.

Soode tegevuskava aastateks 2016-2023 (kinnitatud 18.01.2016)

 

Sooalade taastamine

Kaitstavate soode tegevuskava eesmärgiks on tagada 2023. aastaks kõigil kaitsealustel soodel kohane kaitsekord, töötada välja metoodikad soode taastamiseks ning taastada rikutud soodest kõige prioriteetsematel looduslähedane veerežiim.

Looduskaitse arengukava kohaselt tuleb aastaks 2020 taastada vähemalt 10 000 ha madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid. Alad, mille taastamine on esmane prioriteet, valiti teadlaste, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK spetsialistide koostöös.

Nimekirjas on kokku 89 sooala, nende hulgas on ka juba alustatud sootaastamise projektid. Tutvu nimekirjaga

Sookoosluste taastamise planeerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et ka ümbritsevate alade
veerežiim muutub, mistõttu kaastakse protsessi ka ümbritsevate alade maaomanikud ning otsitakse sobivad leevendavad meetmed võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks.

Soode taastamiseks kulub hinnanguliselt 12 miljonit eurot. Planeeritavaid tegevusi rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest, Ühtekuuluvusfondist jt välisvahenditest (nt LIFE) ja riigieelarvest ning RMK eelarvest.

Vajuta kaardile, et tutvuda oma kodukoha soode taastamisplaanidega. 

 

Pärandniitude (poollooduslike koosluste) tegevuskava on koostatud pärandniitude elurikkuse säilitamiseks ning meetmed on planeeritud aastateks 2021–2027.

Avatud  maastikus sh põllumajandusmaastikus elurikkuse säilitamise aluseks on  pärandniidud. Seni säilinud pärandniidud on kõik väärtuslikud ja haruldased elupaigad, mille elustik on pindala vähesuse tõttu ohus üle kogu Euroopa, sealhulgas Eestis. Kõik meie pärandkooslused on arvatud Euroopa Liidu tasandil kaitstavate elupaikade hulka. Nendeks kooslusteks on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, rannaniidud, puisniidud ja puiskarjamaad.

Pärandniitude kaitse eesmärk on tagada nende elupaikade soodne seisund ja nendega seotud elustiku säilimine. Pärandniite iseloomustab väga suur rohttaimede mitmekesisus, nii on Eesti pärandniidud oluline kasvukoht ligi 700 soontaimeliigile. Eesti pärandniidud paistavad silma ka harukordse väikeseskaalalise liigirikkusega. Laelatu puisniit kuulub maailma kõige liigirohkemate koosluste hulka. Taimestiku liigirikkus loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks –  niitudega on seotud paljud putukad, linnud, samblad, samblikud. Pärandniidud on elupaigaks paljudele kaitsealustele, haruldastele ja ohustatud liikidele. Aastatel 2017–2020 Eesti punase nimestiku ohustatuse hindamisel käsitletud ligi 13 500 liigist on pärandniidud elupaigaks ligikaudu viiendikule. Samas piirkondlikult ohustatud liikidest on niitudega seotud lausa veerand.

 

Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada pärandniitude kasutamist ning neid tuleb käsitleda kui vajalikku ja olulist osa põllumajandusmaast. Kuna pärandniite saab hoida eelkõige põllumajandustegevuste (niitmine, karjatamine) abil, tuleb toetada ja tunnustada nende koosluste hooldajaid. Samuti tuleb väärtustada pärandniitudel toodetud toitu ning teisi väärtusi nagu turism ja kultuuripärand.

Hinnanguliselt vajab meie kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha pärandniite Paljud neist on halvas seisundis ja seal on vaja taastada niiduelustikule sobivad tingimused. 2020. aastal oli hoolduses ja taastamises kokku ligikaudu 41 000 ha pärandniite. Selleks, et säilitada niiduelupaiku ja nendega seotud liike, on kaitstavatel aladel aastaks 2027 võetud eesmärgiks hooldada pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.

Selleks, et aidata kaasa pärandniitude säilimisele, on Keskkonnaamet koostanud Pärandniitude tegevuskava. Eesmärkide saavutamiseks on uues tegevuskavas planeeritud meetmed aastateks 2021-2027.

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 13. aprill 2021

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.