Soode tegevuskava on koostatud Eesti kaitstavate soode elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste (looduse hüvede) säilitamiseks ja taastamiseks ning selleks meetmete planeerimiseks aastateks 2016-2023.
Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast ja ohuteguritest, seab eesmärgid ning esitab meetmed eesmärkide saavutamiseks.
Looduslikuna säilinud sood on Eesti vastutuskooslused, st niisugused kooslused, mida meil leidub veel suhteliselt ohtralt, kuid mis mujal maailmas peaaegu puuduvad ning mis väärivad seetõttu erilist tähelepanu ja kaitset.
Kui paljudes Euroopa riikides, näiteks Hollandis, Taanis, Suurbritannias ja Saksamaal on enamus soodest hävinud, siis Eestis on alles mitmekesised soomaastikud ning suured esinduslikud rabalaamad. Paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada.
Eestimaa Looduse Fondi inventari kohaselt on Eestis säilinud umbes 240 000 ha lage- ja puissoid, mis hõlmavad 5,3 protsenti vabariigi pindalast. Soometsi on Eestis hinnanguliselt ca 85 000 ha, kuid ka neist on väga suur osa (kuni 2/3) kuivendusest rikutud. Seega on looduslikke sookooslusi Eestis säilinud kokku umbes poolel miljonil hektaril.
Soode tegevuskava aastateks 2016-2023 (kinnitatud 18.01.2016)
Sooalade taastamine
Kaitstavate soode tegevuskava eesmärgiks on tagada 2023. aastaks kõigil kaitsealustel soodel kohane kaitsekord, töötada välja metoodikad soode taastamiseks ning taastada rikutud soodest kõige prioriteetsematel looduslähedane veerežiim.
Looduskaitse arengukava kohaselt tuleb aastaks 2020 taastada vähemalt 10 000 ha madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid. Alad, mille taastamine on esmane prioriteet, valiti teadlaste, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK spetsialistide koostöös.
Nimekirjas on kokku 89 sooala, nende hulgas on ka juba alustatud sootaastamise projektid. Tutvu nimekirjaga
Sookoosluste taastamise planeerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et ka ümbritsevate alade
veerežiim muutub, mistõttu kaastakse protsessi ka ümbritsevate alade maaomanikud ning otsitakse sobivad leevendavad meetmed võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks.
Soode taastamiseks kulub hinnanguliselt 12 miljonit eurot. Planeeritavaid tegevusi rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest, Ühtekuuluvusfondist jt välisvahenditest (nt LIFE) ja riigieelarvest ning RMK eelarvest.
Vajuta kaardile, et tutvuda oma kodukoha soode taastamisplaanidega.
Poollooduslike koosluste (PLK) tegevuskava on koostatud poollooduslike koosluste elurikkuse säilitamiseks ja selleks kaitsemeetmete planeerimiseks aastateks 2014–2020.
Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast, ohuteguritest, kirjeldab tegevuskavagaseatude esmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks.
Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel.
Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi.
Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad.
Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on
Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile.
Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb.
Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkust ohustav tegur.
Poollooduslike koosluste kaitsmise eesmärk on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Hinnanguliselt vajab meie kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha poollooduslikke koosluseid. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada.
Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020 (kinnitatud 2013, muudetud 2016 ja 2017)
Lisamaterjal
- Lisa 1.1. Poollooduslikud kooslused
- Lisa 1.2. Prioriteedid
- Lisa 1.3. Hooldatavad ja taastatavad loopealsed
- Lisa 1.4. Hooldatavad ja taastatavad puisniidud
- Lisa 1.5. Hooldatavad ja taastatavad lubjarikkad aruniidud
- Lisa 1.6. Hooldatavad ja taastatavad lubjavaesed aruniidud
- Lisa 1.7. Hooldatavad ja taastatavad nõmmeniidud
- Lisa 1.8. Hooldatavad ja taastatavad soostunud niidud
- Lisa 1.9. Hooldatavad ja taastatavad rannaniidud
- Lisa 1.10. Hooldatavad ja taastatavad lamminiidud
- Lisa 1.11. Hooldatavad ja taastatavad puiskarjamaad
- Lisa 1.12. Hooldatavad ja taastatavad sinihelmikaniidud
- Lisa 1.14. Hooldatavad kadastikud
- Lisa 2. Hooldatavate ja taastatavate poollooduslike koosluste kaardikiht
- Lisa 3. Poollooduslike koosluste üldiseloomustus
- Lisa 4. Poollooduslikel kooslustel taastamist ja rajamist vajava infrastruktuuri kaardikiht
