Põhjavesi

Põhjaveeks nimetatakse kogu vett, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle hea seisundi säilitamine ja halva seisundi parandamine olulise tähtsusega.


Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Põhjavee seisundi üle peetakse arvestust põhjaveekogumite kaupa. Veeseaduse alusel on põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass.  Eestis on moodustatud 2013 a 1.juulist põhjavee kasutamise ja kaitse korraldamiseks ning seisundi hindamiseks 39 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumite nimekiri ja seisundi hindamise reeglid on sätestatud keskkonnaministri määrusega.

Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga kuue aasta järel (viimati hinnati 2014. a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb.  Eesti põhjaveekogumite hindamise ja läviväärtuste määramise metoodika töötati välja 2013 a. (2MB)

Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sealhulgas põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide (pinnaveekogumid ja maismaaökosüsteemid) seisundit. Põhjaveekogumite seisundite hindamiseks on koostatud kolm hüdrogeoloogilist uuringut:
Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp (8,34MB)
Põhjaveekogumite seisundi hindamine II etapp (12,8MB)
Tõenäoliselt heas seisundis põhjaveekogumite seisundi hindamine (25,3 MB).

Nendele põhjaveekogumitele, mille seisund on halb või hea seisund on ohustatud, tuleb koostada seisundi parandamise meetmekava. Põhjaveekogumite seisundi parandamise meetmed on kirjas vesikondade veemajanduskavades.
Halvas koguselises seisundis on ainult Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum. Halva koguselise seisundi peamine põhjus on põlevkivikaevanduste veekõrvaldus, mille kogus ületab põhjaveekogumi looduslikku ressurssi.
Halvas keemilises seisundis on kaheksa maapinnalähedast põhjaveekogumit eelkõige kõrgenenud nitraatide ja sulfaatide sisalduse ning ohtlike ainete (ühealuselised fenoolid ja naftasaadused) esinemise tõttu põhjavees. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi halva keemilise seisundi põhjustajateks olid 2014 a sulfaatide läviväärtuste ületamised ja kasvusuundumused ning ühealuseliste fenoolide, naftasaaduste ja PAH-de läviväärtuste ületamised. Põhjavee kvaliteeti Ida-Virumaal mõjutavad  põlevkivi kaevandamine ja töötlemine ning suletud kaevanduste veega täitumine. Lisaks Ida-Virumaale esineb piiratud ulatusega põhjavee reostumist või selle kvaliteedi halvenemist eelkõige maapinnalt pärineva koormus eest kaitsmata põhjaveega Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumites üle kogu Eesti.

Loe täpsemalt

Põhjaveevaru on arvutuslik põhjavee kogus, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine.
Veeseaduse alusel hinnatakse piirkonnas põhjaveevaru juhul, kui veehaarde tootlikkus on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Põhjaveevaru uuringu aruanded vaatab läbi ja esitab keskkonnaministrile kinnitamiseks põhjaveekomisjon.
Ministri kinnitatud põhjaveevarud kantakse keskkonnaregistrisse. Põhjaveevõtu andmete alusel jälgitakse kinnitatud põhjaveevaru ja põhjaveevõtu koguse suhet, et veevõtt ei ületaks kinnitatud põhjaveevarusid.

Tutvu kinnitatud põhjaveevarude andmetega.

 

Viimati uuendatud: 12. juuli 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.