Vooluveekogude projektid

Eesti 1237 loodusliku vooluveekogu hulgas on 125 jõge või jõelõiku, mis on kantud keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrusesse nr 73 "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu". Nendel jõgedel või jõelõikudel tuleb paisuomanikel tagada kalade vaba liikumine.

Kuus aastat tagasi tehtud inventuuri järgi oli nn lõheliste jõgedel 109 paisu, neist 46 olid kaladele ületamatud ja 28 kaladele raskesti ületatavad. Kalade rändevõimaluste parandamiseks on Keskkonnaministeerium töötanud välja rahastamise meetmed – paisuomanikud saavad kalade läbipääsu tagamiseks küsida toetust.

Vooluveekogude tervendamist nn lõheliste jõgedel rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja toetuse taotlemine toimub Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) kaudu. Pinnaveekogude tervendamise töödeks jõgedel, mis nn lõhejõgede nimistusse ei kuulu, saab toetust taotleda SA KIK-i Keskkonnaprogrammist. 

Hetke seisuga on Eestis tehtud 95 investeeringut kalade rände tagamiseks. Nendest 20 on olnud paisutuse likvideerimised - pais on demonteeritud ning kujundatud kärestikuline jõelõik. 66 objektil on rajatud looduslähedane kalapääs, mis on võimaldanud paisutust säilitada. Ka nende lahenduste seas on tehiskärestikke, kuid need on sellised, kus rajatud tehiskärestik ise on paisutuse tekitaja - veetasemete vahe säilib esialgsel või osaliselt vähendatud kujul. 9 lahendust on olnud tehislike kalapääsudena.

Rajatud kalapääsude toimimise efektiivsust on hinnatud 2014. a. Keskkonnaagentuuri poolt tellitud töös: „Kalapääsude efektiivsuse hindamine“ (link uuringu lõpparuandele). Tehtud uuringu põhijäreldusena tuleks Eestis kalade rändevõimaluste tagamiseks eelistada paisutuse likvideerimist ja looduslähedasi kalapääse tehiskalapääsudele. Looduslähedased kalapääsud sobivad paljudele erinevatele kalaliikidele ja kujunevad ka ise väärtuslikuks elukeskkonnaks.

Paisu negatiivset mõju saab vähendada kalapääsu rajamisega. 
 
 

Struktuuritoetused perioodil 2014-2020
 

Meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine” tegevuse „Vooluveekogude tervendamine” raames kasutatakse Ühtekuuluvusfondi vahendeid, et parandada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.

Taotlusvoorudest toetatakse kalapääsude rajamist, rekonstrueerimist ning kalade rännet takistavate paisude eemaldamist jõgedelt. Toetatakse projekte jõgedel ja jõelõikudel, mis on nimetatud keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu".

Hinnangud tõkestusrajatistele kalade rändeks läbipääsu tagamise vajalikkuse kohta on antud tööga "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks".

Tänaseks on läbi viidud kolm taotlusvooru.

I taotlusvooru taotluste esitamist tähtaeg oli 18.01.2016. Esitati 7 taotlust ning toetust küsiti kokku 1,7 mln eurot. Rahastati 2 taotlust:  „Suntri paisu kalapääs“ (lõpetatud) ja „Kalade rändetee avamine Venevere paisul“.

II taotlusvoor kuulutati välja 13.07.2016, tähtajaga 10.10.2016. Esitati 4 taotlust, toetust küsiti kokku 800 000 eurot. Rahastati 2 taotlust: „Oona vesiveski pais“ (lõpetatud 2017, rajati looduslähedane tehiskärestik) ja „Loopre paisu kalapääs“.

III taotlusvoor kuulutati välja 15. novembril 2017  taotluste esitamise tähtajaga 20.03.2018. Tähtajaks esitati 6 taotlust, toetust küsiti kokku 2 052 484 eurot. Rahastati 2 taotlust:
  • „Undla kalapääs“  Undla Vesi MTÜ
  • „Tille veskipaisu kalapääs“  MTÜ Tilleorg

 

 

 

Struktuuritoetused perioodil 2007-2013



Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" raames kasutati Ühtekuuluvusfondi vahendeid, et parandada ja säilitada vooluveekogude seisundit.

Meetme eesmärk oli veekogude hea seisundi saavutamine aastaks 2015. Planeeritavad tegevused pidid aitama kaasa veekogu hea seisundi ja potentsiaali säilitamisele või saavutamisele.

Vahendite kasutamine meetme raames toimus:

  1. avatud taotlusvoorude kaudu;
  2. kinnitatud investeeringute kava alusel;
  3. kinnitatud programmi "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" alusel.


Projektide rahastamise toetuseks oli perioodil 2007-2013 kavandatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist üle 20 miljoni euro, millest avatud taotlusvooru raames planeeriti toetusi jagada vähemalt 15 miljoni euro ulatuses. 

 

Taotlusvoorude läbiviimist ning projektide elluviimist koordineeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK). Taotlusvoorudest rahastati kokku 57 taotlust kogusummas ligikaudu 14 miljonit eurot.

Rahastatud projektide tulemusena paranesid siirdekalade rändetingimused Põltsamaa, Vaidva, Vääna, Leevi, Väike-Emajõe, Pärlijõe, Ahja, Loobu, Sõmeru, Kääpa jms jõgedel, mis on määratud looduskaitseseaduse §51 lõike 2 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistus kinnitatud jõgede või jõelõikude nimekirja. Rahastatud projektid lõppesid hiljemalt 2015. aasta lõpuks.

Täpsemat informatsiooni rahastatud projektide kohta saab SA KIK kodulehelt.

 

“Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013


2009. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013, milles esitatud vooluveekogude projekti raames parandatakse või avatakse kaladele läbipääs 10 Eesti jõel. Investeeringute kavasse lisatud esimene projekt sisaldab kalapääsude rajamist või paisuvarede eemaldamist voolusängidest, Emajõe vanajõgede lahti kaevamist ning Esna jõe pilootprojekti.

Projekti 1 raames parandati kalade rändevõimalusi järgmistel jõgedel:

  • Kasari jõgi (Laastre pais);
  • Loobu jõgi (Loobu pais);
  • Pirita jõgi (Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud);
  • Pärnu jõgi (Kurgja ja Türi-Särevere paisud);
  • Mustoja jõgi (Vihula alumine pais);
  • Kunda jõgi (AS Estonian Cell pais);
  • Õhne jõgi (Leebiku ja Tõrva paisud);
  • Piusa jõgi (Korela, Tsüdsinä, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Makõ, Suntri, Kelbä ja Oro paisud);
  • Emajõe vanajõed;
  • Esna jõgi.


SA KIK rahastusotsusega sai toetuse Keskkonnaagentuur. Projekti ehitustööd algasid 2010. aasta IV kvartalis ning tööd lõpetati 2013. aastal. Alates 2013. aasta keskpaigast algas kahe aastane puudustest teatamise ajavahemik, mille jooksul projekti raames tehtud tööde osas ilmnenud ehitusvead tuli parandada töövõtjal.

18.07.2013 kinnitas Vabariigi Valitsus meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013 muudatuse, mille raames lisati investeeringute kavasse täiendav projekt: "Vooluveekogude seisundi parandamine: Põltsamaa jõgi, Vasalemma jõgi, Valgejõgi, Nõmme jõgi" (projekt 2). Projekti raames rajati kalade läbipääs 5 paisule, mis asuvad looduskaitseliselt olulisel jõel. Projekti raames planeeritud projekteerimis-ja ehitustöödega alustati 2014. aasta suvel ning projekt lõppes 2015. aasta lõpuks.


Investeeringute kavaga kinnitatud projekti 1 elluviimisel võeti aluseks Ühtekuuluvusfondi Tehnilise abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012

"Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine" raames valminud keskkonnamõju hindamise aruanded (KMH) ja eelprojektid:

Eelprojektid (suuremahulised zip failid):

 

 

Viimati uuendatud: 2. aprill 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.