Veepiiri suur ulatus ja oluliste siseveekogude paiknemine Eesti-Vene piirialal nõuab tihedat riikidevahelist koostööd, et tagada nende veekogude hea seisund ja ratsionaalne kasutamine.
1997. aastal moodustati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon, mis loodi samal aastal sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel.
Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, organiseerib pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.
Koostöövajaduse tingib pikk ühispiir
Eesti ja Venemaa vaheline piir on suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km ehk 80% Eesti-Vene piirist on veepiir (koos merega).
Kõnealune koostööpiirkond – Narva jõe valgala – ulatub põhjast lõunasse 370 km kogupindalaga ligi 57 000 ruutkilomeetrit, sellest Eesti territooriumil on üle 17 000 ruutkilomeetri. Ühtlasi on see Euroopa Liidu ja Venemaa piiriala.
Loe täpsemalt
Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 ruutkilomeetrit, millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%. Peipsi on ka maailma parimaid kalajärvi.
Narva jõgi on lühike (77 km), kuid suhteliselt veerohke (keskmine vooluhulk 400 mᶟ, aastane äravool 12,5 kmᶟ). Narva jõgi on olulise energeetilise tähtsusega: jõel asub Venemaale kuuluv Narva hüdroelektrijaam võimsusega 125 MW, Eesti poolel aga kaks võimsat soojuselektrijaama. Narva jõe veel rajaneb Narva linna (üle 70 000 el) ühisveevarustus.
Seega kõik, mis toimub Narva jões, Peipsi järves ja tema valgalal, avaldub ka Läänemere, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedis, ja nii omandab riikidevaheline koostöö sellel valgalal ka olulise Läänemere kaitse aspekti.
