Kroodi oja


Kroodi kanal kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal ning tema kallastel on pikaajaliselt olnud tööstusalad - vasakkaldal asub Maardu tööstusrajoon ning paremal endise AS Eesti Fosforiit territoorium, mistõttu on tänaseks tegu ühe reostunuima veekoguga Eestis.


Kroodi oja vee kvaliteet oli kõige halvem 1960.-70. aastatel, mil vee kaitseks ei rakendatud ka kõige elementaarsemaid vahendeid. Tänaseks on võrreldes eelmise sajandi teise poolega vee kvaliteet küll paranenud, kuid endisaegset reostust leidub ojas endiselt.

2015. aastal tehtud põhjaliku reostusuuringuga tehti kindlaks reostuse levik ja iseloom. Reostust leidub oja ülemjooksul asuvate tiikide mudastes põhjasetetes (naftasaadused, Zn, Cu, Ni, Pb) ning kesk- ja alamjooksul pinnasereostusena (As, Zn, Cu, Pb, Cd). Fenoole ja raskmetalle leidus kogu oja ulatuses, tiikide alal leidus ka naftasaadustega reostunud vett.

Reostuse puhastamine


Tööd teostatakse etappide kaupa:

I etapp. Uue ojasängi kaevamine, torustike paigaldamine,
II etapp. Settetiikidest reostunud muda eemaldamine ja puhastamine
III etapp. Ojasängi puhastamine alamjooksul.
IV etapp. Tööstusjäätmete ladestusala katmine.

Reostuse likvideerimisega alustatakse oja ülemjooksult endise AS Eesti Fosforiidi settetiikide alalt. Ligikaudu 50 000 kuupmeetrit reostunud setet kaevatakse välja ning puhastatakse kõrgel temperatuuril kuumutades. Kuumutamine on vajalik selleks, et vabaneda settes sisalduvatest orgaanilistest ohtlikest ainetest.

Puhastatud setet kasutatakse Kroodi oja keskjooksul asuva reostunud tootmisjäätmete ladestusala katmiseks. Sellele alale paigaldatakse ka oja alamjooksult väljakaevatav ligikaudu 60 000 kuupmeetrit reostunud pinnast ja setteid.

Reostunud tootmisjäätmete ladestusala kaetakse seejärel vett mitteläbilaskva savika kattekihiga, millele omakorda paigaldatakse taimestiku kasvukiht. Oja keskjooksul rajatakse uus säng ja juhitakse oja uude kilomeetri pikkusesse sängi tootmisjäätmete ladestusalast mööda.

Pärast tööde lõpetamist tehakse 50 aasta jooksul põhja- ja pinnavee seiret, mis annab infot jääkreostuse ohutustamise tõhususe kohta.

Tööd teostab Keskkonnaministeeriumi tellimusel Savaterra Oy koos OÜ-ga SavaClean. Lepingu maksumus on ligikaudu 8,8 miljonit eurot. Töö peab valmis saama 2021. aasta 1. oktoobriks. Projekti rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu - 85% projekti maksumusest tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 15% KIK keskkonnaprogrammist ning riigieelarvest.

Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, raimo.jaaksoo@envir.ee.

 

Projekti hetkeseis ja ajakava

 

Aeg Tegevus
November 2017 Sõlmiti projekteerimis-ehitustööde leping tööde teostajaga
Detsember 2017 Alustati projekteerimistöödega
Aprill - September 2018 Reostunud pinnase väljakaevamine ja äravedu ning uue ojasängi kaevamine oja keskjooksul
August 2018 Algas ojasängi puhastamine alamjooksul
Oktoober 2018 Algas settetiikides veetaseme alandamine
Märts 2019 Algab settetiikidest reostunud sette väljakaevamine
Mai 2019 Algab settetiikidest väljakaevatud reostunud sette puhastamine
1.10.2021 Töö lõpetamise tähtaeg

 

 

Viimati uuendatud: 7. mai 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.