Purtse jõe valgala korrastamine

Ida-Virumaal Purtse jõe ääres likvideeritakse jääkreostust, mille tekitasid Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitehased aastatel 1930-1980. Reostusest puhastatakse Purtse jõe reostunud lõik Lohkuse ja Püssi paisu vahel, Kohtla jõgi ja ohutustatakse fenoolisoo.


Puhastustöödega alustati Vahtsepa kraavist ja järk-järgult on liigutud mööda jõge allavoolu. Puhastustööd tehakse kolmes osas - esimeses osas alustati  fenoolisoo ohutustamisega, mille tööd jätkuvad, teises osas Vahtsepa kraav ja Kohtla jõgi ning kolmandas osas Purtse jõe lõik, mis asub Püssi ja Lohkuse paisu vahel. Tööd algasid 2018. aastal ja plaanitakse lõpule viia 2022. aasta lõpuks.

Puhastustööd on Eesti mõistes ainulaadsed, sest eelnevalt ei ole kordagi tegeletud nii suures mahus vooluveekogudes asuva jääkreostuse likvideerimisega. Tööde käigus saadud kogemusi saab tulevikus rakendada teistes sarnastes projektides.

Euroopa Liidu LIFE programmi raames puhastatakse ka osa Erra jõest.


Faktid jääkreostuse puhastamise projekti kohta

  • Kokku puhastame 13 km Purtse ja Kohtla jõge ning ohutustame 14 ha suuruse fenoolisoo ala
  • Kohtla jõest eemaldame 77 000 m3 reostunud pinnast ja setteid
  • Purtse jõest eemaldame 9700 m3 reostunud pinnast ja setteid
  • Jõgedest väljakaevatud pinnase puhastame termilise töötlemise teel
  • Kohtla jõele on rajatud 3,4 km ulatuses uus jõesäng
  • Projekti rahastavad 21 miljoni euroga Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond, KIK-i keskkonnaprogramm ja Eesti riik


 

Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumuseks on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ja 15% ulatuses SA KIK-i keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest. Kava kohaselt peab töödega valmis saama 2022. aasta lõpuks.

Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, raimo.jaaksoo@envir.ee

 

Projekti tööd

Fenoolisoo ohutustamine ja uue kraavisüsteemi rajamine, Varbe peakraavi puhastamine

Fenoolisoo on ala, mis oli tugevalt reostunud Kohtla-Järve poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega. Nüüdseks on fenoolisoo juba suures osas ohutustatud. Fenoolisoo puhastamiseks rajati kraavide süsteem. Kraavidega juhitakse puhas vesi fenoolisoost mööda Varbe peakraavi ja edasi Kohtla jõkke. Rajatakse pumpla ja survetorustik, mille abil pumbatakse reostunud vesi fenoolisoost poolkoksiprügila nõrgveekraavi ja sealt puhastusseadmetesse.


Kohtla jõele on rajatud uus 3,4-kilomeetrine jõesäng

Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõe puhastamine reostunud pinnasest

Kohtla jõgi on Purtse jõe parempoolne lisajõgi, selle pikkus on 29 km ja valgala pindala on 186,5 km². Reostatud olid mitmed Kohtla jõe lõigud, kokku umbes 17 km. Kohtla jões olid reostunud nii jõepõhjas olevad setted kui ka jõe kaldad. Reostunud settekiht oli kohati isegi meetri paksune ning paiguti leidus pigiseid laike ka maapinnal. 2,3-kilomeetrise Vahtsepa kraavi põhjas oli umbes poole meetri paksune õlijääkidega saastunud mudakiht, milles leidus ka pigi.

Kohtla jõe puhastamine on toimunud lõikude kaupa. Puhastatav jõeosa eraldati ajutiste tammidega ja vesi juhiti ajutisse jõesängi. Kuivaks jäänud jõesängist on reostunud pinnas välja kaevatud ning jõepõhi on puhastatud.

Puhastatud on umbes 11-kilomeetrine jõelõik, mis haarab nii Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõge. Lisaks voolab 3,4 kilomeetrit Kohtla jõge puhastustööde käigus rajatud uues puhtas jõesängis, mille loodus on omaks võtnud - jõesängi pervedel tärkas suvel ka taimestik. Uues jõesängis on lookekohad ja tehiskärestikud, mis loovad kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused ning annavad alale looduslähedase ilme.

Jõele on rajatud tehiskärestikud looduslähedase ilme loomiseks ja kalade kudemise soodustamiseks

Püssi ja Lohkuse paisu vahelise Purtse jõe lõigu puhastamine

Purtse jõgi saab alguse Lääne-Virumaalt ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km ja valgala pindala on 810 km².

Varasemalt oli Purtse jõgi üks Eesti olulisemaid lõhejõgesid. Jõe seisund on aastatega küll paranenud ning jões on nähtud mõnes kohas uuesti ka lõhesid.

2020. aastal eelnesid 1,4 kilomeetri pikkuse enim saastunud lõigu puhastamiseks mahukad ettevalmistustööd, mis hõlmasid ajutise jõesängi kaevamist Lohkuse paisu ja Tallinn-Narva raudteesila vahelises jõelõigus. Olemasolev jõesäng tuli pumbata tühjaks ning puhastada risust. Vesi suunati möödavoolukraavide ning ajutiste paisude ja tammide abil ajutisse jõesängi, et oleks võimalik reostunud pinnast jõe põhjast välja tõsta.

Püssi ja Lohkuse paisu vahelises Purtse jõe lõigus on eemaldatud ligikaudu 7200 m3 reostunud muda ja pinnast. Lisaks on 2020. aastal eemaldatud Püssi paisjärve kogunenud ligikaudu 2500 m3 reostunud muda, mille paksus ulatus kohati 1,4 meetrini.


Purtse jõe lõigul on eemaldatud ligikaudu 7200 m3 reostunud muda ja pinnast

Reostunud pinnas on kogutud eeltöötlusplatsile

2020. aasta keskpaigas valmis Püssi alajaama lähistele reostunud pinnase eeltöötlusplats. Puhastustööde käigus kogutud reostus on transporditud platsile ning 2020. aasta lõpuks on eeltöötlusalal tahenemas ligi 9000 kalluritäit reostust. Pärast tahenemisprotsessi sorteeritakse kogusest välja kivid ja ülejäänud mass läheb termilisele töötlemisele. Betoonkattega veekindla platsi pindala on ca 11 000 m2 ja on varustatud nõrgvee kogumise süsteemiga ja õlipüüduriga.


Puhastustööde käigus on rajatud ligi 12 km ulatuses möödavoolukraave

 

 

Projekti hetkeseis ja ajakava

 

Aeg Tegevus
02.07.2018 Lepingu sõlmimine projekteerimis- ja ehitustööde teostajaga OÜ Pinnasepuhastus
2018 II pool - 2020 II pool Fenoolisoo ohutustamistööd

- 2018 II pool - 2020 I pool - uuringud ja projekteerimine
- 2019 I pool - 2020 II pool - ohutustamistööd
2018 II pool - 2022 lõpp 

Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõe puhastustööd

- 2018 II - 2021 II pool - uuringud ja projekteerimine
- 2019 I pool - 2022 algus - kaevetööd
- 2022 - pinnase puhastamine

2018 II pool - 2022 lõpp

Purtse jõe puhastustööd

- 2018 II pool - 2021 II pool - uuringud ja projekteerimine
- 2021 I pool - 2022 algus -  kaevetööd
- 2022 - pinnase puhastamine

Detsember 2022 Planeeritud tööde lõpp

Purtse jõe reostuse ajalugu
 

Põlevkiviõli tootmisega alustati Ida-Virumaal 1920. aastatel ja põhiline reostamine toimus 1930.-1980. aastatel, kus tootmise käigus tekkinud reovesi suunati Kiviõli peakraavi kaudu otse Erra jõkke ning Kohtla-Järve kraavide kaudu Kohtla jõkke. 1958. aasta suveks oli seni puhas Purtse jõgi suures osas reostatud ja vee-elustik hävitatud.

1916 Avati Järve vallamaja juures esimene põlevkivikarjäär
1921 Kohtla-Järvel alustas tööd põlevkiviõli tootmise katseseade
1924 Kohtla-Järvel alustas tööd esimene õlivabrik
1935 Kohalikele oluline lõhejõgi oli reostunud
1940. aastad Nõukogude võim eelistas tööstust loodusele, mistõttu aastakümneteks jäi saladuseks jõe tegelik seisukord. Jõkke suunati kogu reostus
1966 algas jõe keskkonnaseisu pikaajaline seire. Esimene mõõtmine tuvastas, et jõgi on tugevalt reostunud
1990 Alates Vabariigi taasiseseisvumisest lõpetati jõkke tööstuse jääkvee suunamine
2009-2014 Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilate korrastamine. Samaaegselt rakendati VKG ja Kiviõli keemiatööstuse poolkoksi ladestamise uus tehnoloogia
2014-2015 Ettevalmistav projekt Purtse jõe valgala jääkreostusobjektide ohutustamiseks, mis sisaldaas reostusuuringuid, keskkonnamõju hindamist, teostatavusuuringut ja eelprojekti koostamist.

 

 

Pressiteated ja meediakajastus


Purtse jõe puhastamine käib täistuuridel (18.07.2020)
Purtse jõe puhastamine jõudis Purtse jõeni (06.06.2020) 
Eesti suurim jääkreostus: Purtse jõe valgalalt kaevati välja 3700 kalluritäit õli ja pigiga reostunud pinnast

FOTOD | Purtse jõe puhastustööde käigus on rajatud üle 3 kilomeetri uut jõesängi (01.08.2019)
Purtse jõe valgala puhastatakse põlevkivitööstuse jääkidest (17.05.2019)
Purtse jõe puhastamine algas fenoolisoost (07.02.2019)
Purtse jõe valgala hakkab korrastama Pinnasepuhastuse OÜ (5.07.2018)
Põhjarannik: Purtse jõe reostus − pärand Eesti Vabariigi algusaegadest (7.07.2018)
Purtse jõe puhastamisest saab ainulaadne jääkreostuse puhastamise projekt (16.08.2018)


 

 

Viimati uuendatud: 26. november 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.