Kohtküte

Kohtküte on selline kütmisviis, kus kütteseade asub köetavas ruumis. Enamlevinumad on neist kamin, ahi, leso ja soemüür.

 

Kohtküte on Eestis olnud enimkasutatav kütteallikas möödunud sajandil ning hinnanguliselt on meil Eesti majapidamistes 400 000 ahju. Kütteperioodil on ahiküte oluline õhusaaste allikas, mis muudab õhukvaliteedi linnades tunduvalt halvemaks - põlemisel eralduvad ohtlikud ained, mis saastavad õhku ja kahjustavad meie tervist.

Paljudes kodudes on kohtküte primaarne kütteallikas ning seetõttu elulise tähtsusega, kuna tagab energiajulgeoleku, nt elektrikatkestuse korral. On oluline, et inimesed kasutaksid õigeid kütmisvõtteid, et mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.

Kas tead, et valesti kütmine kulutab liigselt puid, annab vähem sooja, saastab keskkonda ja kahjustab tervist?

 

Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Päästeameti, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusega ja MTÜ Eesti Pottseppadega ahjukütmise õppepäeva, selleks et alanud kütmishooaeg mööduks turvaliselt ja keskkonnasäästlikumalt. Kahes erinevas ahjus süüdati tuli ning demonstreeriti erinevaid süütamisviise, kütmistehnikaid, selgitati põlemisprotsessi olemust ja sellega kaasnevaid heitkoguseid mõõdeti. Toimunud üritusest saab vaadata videokokkuvõtet.

 

AHJUKÜTMISE ABC

Kasuta kuiva puitu

Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks. Küttepuud kuivavad sõltuvalt puuliigist vähemalt aasta. Niisked puud ei sütti ahjus korralikult ning süttimisfaas venib märksa pikemaks – see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus.
Parimad küttepuud on lepp, haab ning kask, kuna neil on kõrge kütteväärtus.
Prügi koht ei ole ahjus. Prügi põletamisega sead ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise. Olenevalt põletatavast jäätmematerjalist, võib vähki tekitavaid ühendeid tekkida sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem kui puhast puitu põletades.

Ava siiber

Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
Ära lahku kodust või mine magama enne, kui kütmine on lõppenud.

Süüta tuli pealtpoolt

Tule liikumisel ülevalt alla saab põlemisprotsess alata stabiilsemalt. Nii on tekkivate saasteainete heitkogused oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur suurem.
Kui koldeehitus võimaldab, siis tasub halud laduda restina, kuna tänu sellele põlevad puud palju kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid.
Nii ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks.

Taga piisav õhu juurdevool

Tuld süüdates hoia ahjuuks avatud ning ava kõik õhu juurdevoolu klapid. Hapnik mõjutab otseselt kütuse põlemisprotsessi ning selle kaudu ka tekkivaid saasteaineid ja nende heitkoguste suurust. Sellest, kuidas õhk tulele juurde pääseb, võivad tulemused optimaalse vs mitteoptimaalse töörežiimi vahel erineda kordades.

Hoolda kütteseaded regulaarselt

Vähemalt kord aastas lase korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.
Korstna või kolde puhastamisel ära kasuta keemilisi vahendeid. Metallisoolasid sisaldavate keemiliste vahendite põlemisel tekivad dioksiinid, mis on vähki tekitavad ühendid.

 

 

MATERJALID, MIDA EI TOHI PÕLETADA

 

Need materjalid võivad põletamisel vabastada mürgiseid või kahjulikke kemikaale ja kahjustavad sinu küttekollet:

  • Kodumajapidamises tekkiv prügi, sh papp, plast, vaht ja tindiga kaetud ajakirjad, pakendidid ja ümbrised
  • Värvitud, immutatud või muud moodi töödeldud puit
  • Vineer, puitlaastplaat või muu liimi sisaldav puit
  • Märg puit
  • Plastikust, asbestist ja kummist esemed

 

Viimati uuendatud: 4. märts 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.