Kohtküte on selline kütmisviis, kus kütteseade asub köetavas ruumis. Enamlevinumad on neist kamin, ahi, leso ja soemüür.
Kohtküte on Eestis olnud enimkasutatav kütteallikas möödunud sajandil ning hinnanguliselt on meil Eesti majapidamistes 400 000 ahju. Kütteperioodil on ahiküte oluline õhusaaste allikas, mis muudab õhukvaliteedi linnades tunduvalt halvemaks - põlemisel eralduvad ohtlikud ained, mis saastavad õhku ja kahjustavad meie tervist.
Paljudes kodudes on kohtküte primaarne kütteallikas ning seetõttu elulise tähtsusega, kuna tagab energiajulgeoleku, nt elektrikatkestuse korral. On oluline, et inimesed kasutaksid õigeid kütmisvõtteid, et mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.
Kas tead, et valesti kütmine kulutab liigselt puid, annab vähem sooja, saastab keskkonda ja kahjustab tervist?
Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Päästeameti, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusega ja MTÜ Eesti Pottseppadega ahjukütmise õppepäeva, selleks et alanud kütmishooaeg mööduks turvaliselt ja keskkonnasäästlikumalt. Kahes erinevas ahjus süüdati tuli ning demonstreeriti erinevaid süütamisviise, kütmistehnikaid, selgitati põlemisprotsessi olemust ja sellega kaasnevaid heitkoguseid mõõdeti. Toimunud üritusest saab vaadata videokokkuvõtet.
AHJUKÜTMISE ABC
Kasuta kuiva puitu
Ava siiber
Süüta tuli pealtpoolt
Taga piisav õhu juurdevool
Hoolda kütteseaded regulaarselt
MATERJALID, MIDA EI TOHI PÕLETADA
Need materjalid võivad põletamisel vabastada mürgiseid või kahjulikke kemikaale ja kahjustavad sinu küttekollet:
- Kodumajapidamises tekkiv prügi, sh papp, plast, vaht ja tindiga kaetud ajakirjad, pakendidid ja ümbrised
- Värvitud, immutatud või muud moodi töödeldud puit
- Vineer, puitlaastplaat või muu liimi sisaldav puit
- Märg puit
- Plastikust, asbestist ja kummist esemed
Loe täpsemalt