Vesinik

Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element ning asetseb perioodilisuse tabelis esimesel kohal. Vesiniku aatom koosneb ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol−1. Vesinik ei esine looduslikes tingimustes üheaatomilise molekulina, vaid molekulaarse vesinikuna H2. Vesinik H2 on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Vesinik on väga kerge gaas, õhust ca 14,5 korda kergem.

Miks me räägime vesinikust? Vesinik on universumis kõige sagedamini esinev element, teda leidub igal pool. Eelkõige muidugi vees H2O. Vesinik pakub meile huvi, sest see on üks väga suure võimalusega ressurss. Kliima soojenemise ja kasvava energia nõudluse tõttu oleme oma pilgu pööranud just vesiniku poole. Vesinikku on võimalik toota elektrolüüsil tavalisest veest. Ehk meil on reaalne võimalus muuta vesi energiaks. Ja boonuseks on see, et energia tekib täiesti süsinikuvabalt. Miks me siis juba seda ei tee? Vesinikutehnoloogia on küll olemas, kuid selle kasutusele võtmine nõuab nii riigipoolset planeerimist, ettevõtete huvi ja eelkõige suuri investeeringuid.  

Keskkonnaministeerium tunneb vesiniku ja selle võimaluste vastu väga suurt huvi ning kutsus seetõttu ka vesiniku töörühma. Vesiniku töörühm on avatud kõigile, kes teema vastu huvi tunnevad ja tahavad vesiniku kasutusele võtule kaasa aidata. Vesiniku töörühma eesmärgiks on jagada kogemusi ja praktikaid ning aidata riigil kujundada vesiniku visiooni vesiniku teekaardi näol.

Viimati uuendatud: 16. aprill 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.