Jahiulukid Eestis


 

Jahiulukid Eestis

 

Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 20 liiki imetajaid ja 32 liiki linde. Suurulukeid on kaheksa: põder, punahirv, metskits, metssiga,hallhüljes, karu, hunt ja ilves.

Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus.


Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule.

Põdrad

Põdra arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul küllaltki suures ulatuses kõikunud ning saavutanud hea taseme. Jahindusliku taastuvressursina on tal hea juurdekasvuvõime, samal ajal jäävad tema tekitatud metsakahjustused talutavuse piiridesse. 2009. aastal oli põdra arvukus jahimeeste hinnangul 11 100 isendit ja järgmisel kolmel aastal kasvas põtrade arvukus jõudsalt küündides 2012. aastal üle 12 700 isendi, 2017. aastal oli põtrade arvukuseks jahimeeste hinnagul 11 410 isendit. 
 

Metssead

Metssea arvukust viimastel aastatel on oluliselt mõjutanud sigade Aafrika katk (SAK), mistõttu on metssigade arvukus oluliselt vähenenud. Võrreldes aasta 2015 arvukuse hinnanguga on metssigade arvukus jahimeeste hinnagul langenud neli korda ca 5600 isendini. Täielikult katkuvaba piirkond, ehk mitte ühegi tuvastatud SAK juhtumiga, on veel vaid Hiiumaa.

Metskitsed

Metskitse arvukus on alates 2007. aastast läbinud suuri muutusi. 2007-2012 oli populatsioon langusterendis, mille peamisteks põhjusteks oli ilvese arvukuse ja sellest tulenenud kisklus-surve suurenemine koos küttimise intensiivistamisega ning 2010 ja 2011 rasked talved. Alates 2013 aastast on metskitse populatsioon näidanud aga kiiret taastumist ning saavutamas peagi juba 2006. aasta taset.
 

Koprad

Kobras ei ole tänapäeval populaarne jahiuluk. Kui ühtedele looduslikele liikidele võib kopra tegevus veekogu paisutamise näol kaasa tuua elupaiga hävingu, siis teistele loob ta elupaiku. See võib olla vaid lühiajaline, toimides nn ökoloogilise lõksuna. Metsa- ja põllumajandusmaadel vett paisutades tekitab kobras kahjustusi. Praeguseks on kobras asustanud enamiku sobivatest veekogudest ning tema arvukus oli kõrgeim aastal 2008, peale mida on populatsioon veidi kahanenud. Kobraste küttimist püütakse suunata üha enam neile aladele, kus nende elutegevus paratamatuid kahjustusi kaasa toob.

 

Viimati uuendatud: 26. aprill 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.