Uuringud

Uuringud

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatud projektid merekeskkonna alaste teadmiste parendamiseks

Keskkonnaministeerium on EMKF rakenduskava 2014-2020 meetmest 8.3 "Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus" saanud rahastuse seitsme projekti elluviimiseks perioodil 2018 - 2020 kogusummas 1 256 268 eurot.                    

Projektide eesmärgid ja tulemused:

  • Mikroplastik

Projekti „Mikroplastiku allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele“ eesmärgiks on määrata kindlaks mikroplastiku peamised allikad, merekeskkonda sattumise võimalikud teekonnad ning  toetada seeläbi vajalike ennetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist. Uurida esmakordselt kogu merekeskkonnas (nii veepinnal, veesambas kui setete ülemises kihis) ja valitud mereelustikus (pelaagiline kala, bentilise eluviisiga kala, põhjaloomastik) oleva mikroplastiku koguseid ja iseloomu. Projekti maksumus on 130 000 eurot.

I etapi vahearuanne

II etapi vahearuanne

III etapi vahearuanne

IV etapi vahearuanne

V etapi vahearuanne

 

  • Mikroorganismid

Projekti "Mikroorganismide roll Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi, aineringe tüübi  ning isepuhastumisvõime määratlemisel" eesmärgiks on vesiviljeluseks (kalakasvatus) potentsiaalselt sobilike merealade mikroobikoosluste  ja  aineringluse eripärade kindlakstegemine mikroorganismide arvukuse, mitmekesisuse ja funktsionaalse (fototroofid, heterotroofid, kemotroofid; aeroobid, anaeroobid) jaotuse ning ajalis-ruumilise muutlikkuse alusel. Projekti maksumus on 170 000 eurot.

I etapi vahearuanne

II etapi vahearuanne 

III etapi vahearuanne

IV etapi vahearuanne

V etapi vahearuanne

Lõpparuanne (pdf; 12.5 Mb); andmestik (xlsx, 3.5 Mb)

 

  • Vesiviljeluse piirkondlikud kavad

Projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ eesmärgiks on luua piirkondlikud vesiviljeluse kavad Eesti rannikumere jaoks, mis sisaldaks vesiviljeluse liikide ja vormide piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi ja piiranguid arvestades merekeskkonna seisundi parandamise võimalusi. Projekti maksumus on 256 300 eurot.

 Lõpparuanne                 Kaardikihid

  • Veealune müra

Projekti „Veealuse müra mõju hindamine kalastikule“ eesmärgiks on hinnata madalasagedusliku pideva veealuse müra võimalikku mõju rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räim, kilu, tursk) töönduslike koondiste ruumilise ja sesoonse paiknemise dünaamikale Eesti mereruumis. Projekti maksumus on 150 000 eurot.

I etapi vahearuanne_kalastik,   I etapi vahearuanne_müra

II etapi vahearuanne_kalastik,   II etapi vahearuanne_müra;

III etapi vahearuanne_kalastik,   III etapi vahearuanne_müra;

IV etapi vahearuanne_kalastik,   IV etapi vahearuanne_müra;

V etapi vahearuanne_kalastik,    V etapi vahearuanne_müra

 

  • Püügikoormuste kohandamine

Projekti „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks“ eesmärgiks on kalapüügist tuleneva surve mõju vähendamine Eesti merealade kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondadele (kilule, räimele, tursale). Projekti maksumus on 69 970 eurot.

I etapi vahearuanne 

II etapi vahearuanne

III etapi vahearuanne

 

  • Piirkondlikud kalapüügipiirangud

Projekti „Piirkondlike kalapüügipiirangute ning kalade piirmõõtude kaasajastamine“ eesmärgiks on kalandusest tuleneva surve, ning liikide selektiivse väljapüügi (survetegur 8.3.) mõju vähendamine Eesti merealade kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondadele. Projekti maksumus on 310 000 eurot.

   I etapi vahearuanne   II etapi vahearuanne   III etapi vahearuanne

  • Ohtlike ainete sisaldus kalades

Projekti „Ohtlike ainete sisaldus kalades“ eesmärgiks on saada ülevaade inimese tervist ohustada võivate teatud saasteainete sisaldustest Eestis püütavas Läänemere kalas. Räime näitel antakse hinnang ohtlike ainete sisalduse sõltuvusele kalade vanusest ja rasvasuse varieeruvusest eri sesoonidel. Projekti maksumus on 169 998 eurot.

I etapi vahearuanne   Lisa 1 Metoodika

II etapi vahearuanne 

III etapi vahearuanne  Lisa 1 Analüüside tulemused (xlsx; 10.06.2019)

IV etapi vahearuanne  Lisa 2. Analüüside tulemused (xlsx; 02.12.2019)

Vetikamattide eemaldamine Tallinna lahest

Tegemist on KIK projektiga nr 11753. Tallinna lahe seisundit peetakse halvaks eeskätt just suvekuudel merepoolt Pirita teele kanduva haisu tõttu. Kui vetikamatt substraadilt lahti rebitakse, uhutakse see randa, kus lagunemisprotsesside käigus tekib nii ebameeldiv lõhn kui ka ebameeldiv vaatepilt. Projekti tulemusena saadakse meetodid ja võtted vetikate eemaldamiseks lahest ja info vetikate kasvu ohjamiseks. Arendatud meetodeid saab edaspidi kasutada samas piirkonnas või muudes piirkondades uuesti.

Aruanne: Tallinna lahe seisundi parandamise meetmete katsetamine ja mõju hindamine aruanne (2017)

Aruanne: Tallinna lahes Pirita tee äärses piirkonnas vetikate kasvu võimaldavate kasvutingimuste määratlemine ja kasvu soodustavate tingimuste hindamise metoodika koostamise aruanne (2017)

Veealuse müra uuringud

  • Läviväärtuste kehtestamine Eesti mereala hindamiseks MSRD 11. tunnuse (veealuse müra) kriteeriumite järgi

Töö eesmärk oli välja töötada veealuse müra esmaste hindamiskriteeriumite läviväärtused, kirjeldada nende leidmise metoodikat ja läviväärtuse seost surveteguri(te)ga. Tööd rahastati SA KIK projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Aruanne: Veealuse müra läviväärtused Eesti merealal aruanne (2017)

 

  • Veealuse pidevmüra uuringud Liivi lahe rannikumeres (2018-2019)

Projekti eesmärk oli tuvastada veealuse pidevmüra tase rannikumeres ja võrrelda sealset mürakoormust suurte laevateede äärse veealuse pidevmüra helitasemetega. Lisaks katsetati veealuse müra helisalvestustest hülgehäälitsuste eristamisvõimalusi, mida saaks kasutada edasistel mereuuringutel, ning hinnati müra mõju Liivi lahe hülgepopulatsioonile. Tööd rahastati SA KIK projektist nr 14775 "Merestrateegia seire ja andmekogumise programmi täitmine: mikroprügi ja veealuse müra uuringud ning ohustatud liikide nimistu uuendamine" 

Aruanne: Veealuse müra uuringud Liivi lahe rannikumeres (2019; pdf, 3 MB) 

Mereala seisundi hindamismetoodikate arendustööd

  • MSRD nõuetele vastava merekeskkonna seisundi hindamissüsteemi väljaarendamine

Projekti eesmärk oli välja töötada merekeskkonna seisundi hindamissüsteem, mis võimaldab MSRD erinevate tunnuste ja nende alajaotuste vahelist hindamistulemuste agregeerimist. Süsteem sisaldab nii ruumilise, ajalise kui struktuurse hindamistulemuste agregeerimise reegleid, mis võimaldaks anda hinnangut merekeskkonna seisundi kohta nii üksikute merealade, perioodide kui tunnuste ja nende komponentide kaupa.

Aruanne: Merekeskkonna seisundi hindamissüsteemi väljaarendamine vastavalt MSRD nõuetele (2016)
 

  • MSRD nõuetele vastavate läviväärtuste väljatöötamine Eesti mereala seisundi hindamiseks

Projekti eesmärk oli välja töötada mereala hindamiskriteeriumite läviväärtused, mille kohta senini norme või muid hindamisaluseid pole, kirjeldada nende leidmise metoodikat, arvestades Komisjoni otsuses 2017/848/EL  toodud metoodikastandardeid, spetsifikatsioone ja standardmeetodeid, kirjeldada läviväärtuse seost surveteguritega. Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Aruanne: Läviväärtuste väljatöötamine Eesti mereala seisundi hindamiseks (2018)

 

  • Troofiliste gildide vahelise tasakaalu hindamise indikaatorite väljaarendamine

Töö eesmärk oli välja töötada mere toiduvõrkude (D4) hindamisindikaatorid Eesti mereala jaoks, mis hõlmaks vähemalt kolme troofilist gildi (liikide rühm, mis tarbib sarnast toitu sarnasel viisil, olenemate süstemaatilisest kuuluvusest) ja oleks kasutatav mereseire andmetega ning rakendatav merekeskkonna seisundi hindamisel. Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Aruanne: Troofiliste gildide vahelise tasakaalu hindamise indikaator aruanne (2017)

 

  • Väheväärtuslike kalaliikide ja võõrliikide efektiivse väljapüügi metoodika analüüs

Võõrliigid, nt ümarmudil ja hõbekoger on väga kiiresti Eesti rannikumeres levinud ning saavutanud suure asustustiheduse. Samas on töönduspüügi väheväärtuslik kaaspüük, sh võõrliigid ning vigastuste või parasiiitide tõttu kaubandusliku väärtuse minetanud kala kaluritele pigem kulu- kui tuluallikas. Võõrliikide kõrge arvukuse tõttu on nende kalade kaaspüük kohati märkimisväärne. Uuringu eesmärk oli testida sobivaimaid selektiivseid püügimeetodeid, mis võimaldaks suurendada ümarmudila ja hõbekogre püüki rannikumerest, suurendamata seejuures püügikoormust teistele kalaliikidele. Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“

Aruanne: Väheväärtuslike kalaliikide ja võõrliikide efektiivse väljapüügi metoodika analüüs (2018)

 

  • Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine 

Töö eesmärk oli välja töötada Eesti mereala survetegurite (koormuste) indeks, mis arvestaks kõiki MSRD lisas III loetletud survetegureid ja mis võimaldaks lihtsalt ning arusaadavalt hinnata inimtegevuse poolt Eesti merealale avaldatavat kumulatiivset survet.

Aruanne: Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine (2016)

Mikroprügi uuringud

Mikroprügiks loetakse alla 5 mm diameetriga tehislikke mikroskoopilisi materjaliosakesi, mis on sageli palja silmaga nähtamatud. Sellised osakesed võivad olla plastist, kummist-, töödeldud puitmaterjalist, klaasist, metallist või sünteetilisest tekstiilist. Merekeskkonda satub mikroprügi heitveega, tööstustest, kalandusest, turismist, laevandusest otsese merre heitmise või suurema prahi lagunemise teel. Mikroprügi uuringute eesmärk on selgitada mere pinnakihis ja merepõhja setetes leiduva mikroprügi hulka, selle koostist, testida erinevaid seiremeetodeid ning saadud informatsioonist lähtuvalt hinnata Eesti mereala keskkonnaseisundit. Mikroprügi uuringuid on rahastanud SA KIK.

Aruanne: Veesamba mikroprügi seire Eesti merealal (2017)

Aruanne: Merepõhja setete mikroprügi pilootseire Eesti merealal (2017)

Aruanne: Mikroprügi sisalduste uuring merevee pinnakihist ja mere põhjasetetest (2018) (4,1 MB) 

Patogeenide uuringud

Merevees esinevate võimalike patogeenide pilootseire eesmärk oli saada esialgne informatsioon mikroobse koosluse struktuuri ja erinevate patogeensete bakterite ja viiruste esinemise kohta Eesti merealal. Uurimisprojekt viidi läbi Soome lahes Tallinna sadama, Muuga sadama ja Pirita suplusranna piirkonnas. Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“

Aruanne: Merevees esinevate võimalike patogeenide pilootseire (2018)

Merekeskkonnaga seotud seire- ja uuringuaruanded ning andmestik on kättesaadavad ka keskkonnaseire infosüsteemist KESE
 

 


Kaubalaeva Volare/Alta keskkonnaohtlikkuse uuring
 

Kreeklaste kaubalaev Volare/Alta sõitis Lääne-Saaremaal Ariste lahes madalikule 29. novembril aastal1980. Laev sõitis karile tühja lastiga.

2014. aasta mais kontrollis Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo teadet naftareostusest Ariste lahes. Vaatluse käigus tuvastati õli jälgi, mis andis alust kahtlustusteks, et laevakeres võib olla endiselt õli jääke. 14. mail kohtusid Veeteede Ameti, Keskkonnaministeeriumi, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad, kes tõdesid, et vrakk ei kujuta meresõiduohutuse seisukohast ohtu, kuid puuduvad andmed vraki keskkonnaohtlikkuse kohta. Lepiti kokku, et Keskkonnaministeerium tellib uuringu, millega saab selgeks, kas vrakk on keskkonnaohtlik või mitte.

Keskkonnaministeerium esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 2014. aasta I vooru kiireloomulise projekti "Uppunud kaubalaeva Volare/Alta vraki keskkonnaohtlikkuse uuring Ariste lahes" taotluse. KIK eraldas uuringu tegemiseks 39 000 eurot. Uuringu viis läbi  OÜ Keskkonnauuringute Keskus 2014. aasta suvel ajavahemikus 24. juuli kuni 30. september.

 

  • Merepõhja kaardistustööd

Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks. Tegemist on 2019-2020.a toimuva teadus- ja arendusteenuse näidisprojektiga, et selgitada kliimamuutuste võimalikku mõju mere elupaigatüüpidele ja liikidele, saada teaduslikult põhjendatud sisendit meretuuleparkidele sobivate piirkondade määratlemiseks mereala planeeringu koostamisel ning töötada välja metoodika CO2 sidumisvõime hindamiseks merekeskkonnas. Uuringupiirkond oli Saaremaast läände jääv ca 470 km2-suurune mereala, mis sobiks tuuleenergeetika arendamiseks. Uuringu kaardimaterjal (Esri ArcGIS) on kättesaadav merekeskkonna osakonnast ning KESE andmebaasist.

I vahearuanne: Loodusdirektiivi elupaigatüüpide leviku ja seisundi hinnangud uuritud alal (pdf; 16,1 Mb)

Lõpparuanne: Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring ning mere CO2 sidumispotentsiaali hindamismetoodika (pdf; 27,3 MB)

Viimati uuendatud: 29. juuni 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.