Merestrateegia

EL merestrateegia raamdirektiiv

 

Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund (GES - good environmental status), mida saab saavutada riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.

Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest.

                                          

 

Eesti merestrateegia

I etapp: Eesti mereala seisundi hindamine

Mereala seisundi hindamine

Merestrateegia esimene etapp sisaldab Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaalmajanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. 
Seisundi hinnangu ajakohastamine 2018 

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamise aruanne, koos uuendatud sihtide ja HKS määranguga on koondaruanne, mis annab ülevaate seisundi hetkeolukorrast ja merd mõjutavatest surveteguritest.

Indikaatorite kogum annab ülevaate hindamises kasutatud indikaatoritest ning esitab indikaatorite hetkeseisundi tulemused.

Lisaks on võimalik lugeda iga teema kohta detailsemalt teemaaruannetest: bioloogiline mitmekesisus, toiduvõrgud ja elupaigad, imetajad, linnud, kalad, võõrliigid, eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused, ohtlikud ained keskkonnas ja mereandides, mereprügi, veealune müra ja sotsiaalmajanduslik analüüs.

Hetkel käib avalik konsultatsioon, mille jooksul on kõigil võimalus esitada teemakohaseid küsimusi ja ettepanekuid e-mailile katarina.viik@envir.ee

Tööd rahastati KIK projektidest nr 12293 ning 14146.

Seisundi hinnangu ajakohastamise algataja on Keskkonnaministeerium, koostamise korraldaja on Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Töö koostamises osalesid eksperdid Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Keskkonnauuringute Keskusest, Eesti Ornitoloogiaühingust, MTÜ ProMarest ning Eestimaa Looduse Fondist. 

Esialgne hindamine 2012

Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruanne ja selle kokkuvõte-memo
Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgse hindamise sotsiaal-majandusliku analüüsi aruanne ja selle kokkuvõte-memo
Eesti mereala hea keskkonnaseisundi indikaatorite ja keskkonnasihtide kogumi aruanne ja selle kokkuvõte-memo.
Kolme aruande kokkuvõte-memo ning seatud sihid ja nendega seonduvad inidikaatorid piltilikult välja tooduna.
Eesti mereala keskkonnaseisundihinnangu ajakohastamise vahearuanne ja vahearuande 2. osa.
 

Valminud tööde tutvustamiseks toimus avalik koosolek 1. oktoobril 2012. aastal Keskkonnaministeeriumis.
Avaliku koosoleku protokoll, Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4, Lisa 5

II etapp: Seireprogramm

Merestrateegia raamdirektiivi artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama koordineeritud seireprogrammi mere keskkonnaseisundi hindamiseks. Valminud töö eesmärk on kõiki hea keskkonnaseisundi tunnuseid hõlmava ühist merepiirkonda omavate naaberriikidega kooskõlas oleva kulutõhusa integreeritud mereseire programmi koostamine Eestis.
Mereseire eesmärgiks on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks.
Seireprogrammile oodati kommentaare ja täiendamisettepanekuid septembri lõpuni aastal 2014 ning 18. septembril 2014. aastal toimus Keskkonnaministeeriumis ka avaliku arutelu koosolek.

III etapp: Meetmekava

Meetmekava

 

EL merestrateegia raamdirektiiv kohustab liikmesriike koostama meetmekava, mille rakendamine aitab saavutada või säilitada mereala head keskkonnaseisundit (HKS) aastaks 2020. Eestis on merestrateegia meetmekava koostamise vajadus sätestatud Veeseaduses ja „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ arengukavas.

 

Valitsus kinnitas 23. märtsil 2017. aastal Eesti merestrateegia meetmekava

 

Meetmekava rakendamine aitab saavutada või säilitada merealade head keskkonnaseisundit aastaks 2020. Koostatud meetmekava hõlmab kogu Eesti mereala, seal hulgas sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit kõikides Eestit ümbritsevates Läänemere alambasseinides. 

Eesti merestrateegia meetmekava (kinnitatud 23.03.2017)
Eesti merestrateegia meetmekava lühikokkuvõte 
Summary of the Estonian Program of Measures in English

Eesti merestrateegia meetmekava KSH aruanne

 

Meetmekava koostamisest

 

Meetmekava koostamise algataja ja kehtestaja oli Keskkonnaministeerium, koostamise korraldaja - Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Meetmekava koostamist rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi “Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine” vahenditest.

Meetmekava koostajateks oli Säästva Eesti Instituut Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ning Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. KSH-d viis läbi OÜ Alkranel ja TTÜ Meresüsteemide Instituut.

Meetmekava koostamise eesmärgiks on teha kindlaks meetmed, mida tuleb võtta kasutusele Eesti merealas hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks ning kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks. KSH ulatus hõlmab eneses meetmekavaga välja töötatud uute meetmete ning selle raames arengukavaga „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ püstitatud eesmärkide ja seatud meetmete keskkonnamõju strateegilist hindamist, et hinnata merenduspoliitika ja meetmekava omavahelist kooskõla. Meetmekavas esinevate uute meetmete ja arengukava elluviimisel võib esineda riigipiiriülest mõju.

Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks KSH programmi lisas 2 on leitavad Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu koostamise käigus välja töötatud esialgsed uued meetmed. KSH raames hinnatava riikliku arengukavaga „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ ning arengukava rakendusplaaniga aastateks 2014–2016 saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

Lisainfot veemajandus-ja maandamiskavade kohta saate lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Meetmekava väljatöötamise projekti juhib OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tutvu projektiga KUKi kodulehel.

Arutelud pakuvad ülevaate valminud dokumentidest ning samuti on võimalus esitada teemakohaseid küsimusi ja ettepanekuid. Täpsem info merestrateegia meetmete ja avalike arutelude kohta on toodud alljärgnevalt.

Merestrateegia meetmekava uued meetmed
Merestrateegia ja veemajanduse meetmekavade ühiste arutelude päevakava ja registreerimise info
Merestrateegia meetmekava avalikele arutelude päevakava ja registreerimise info
Mere meetmekava uute meetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hinnang

Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks KSH aruande avalik arutelu toimus 2. märtsil 2016. aastal algusega kell 13 Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis aadressil Narva maantee 7a, Tallinn 15172.

Eesti merestrateegia meetmekava KSH aruanne
Lisa 1. Eesti merestrateegia meetmekava KSH programm
Lisa 2. Merestrateegia heakskiitmise otsus
Lisa 3. Eesti merestrateegia uued meetmed 15.09.2015 seisuga

 

 

Viimati uuendatud: 21. juuni 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.