Merestrateegia

 

Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Oma mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ; lüh. MSRD). Selle direktiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund (HKS = GES - good environmental status). Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.

Merestrateegia rakendamine toimub kuue-aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest põhietapist: 1) etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2) etapp - mereala seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3) etapp - mere meetmekava koostamine ja rakendamine. Iga merestrateegia eelnimetatud etapp ajakohastatakse kuue aasta tagant.

Aastal 2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete juhtimisest merre. 

                                          

Loe lisaks:

Eesti merestrateegia

I etapp: Eesti mereala seisundi hindamine

Mereala seisundi hindamine

Merestrateegia esimene etapp sisaldab Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaalmajanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Esialgne seisundi hinnang ajakohastatakse 6-aastase intervalliga, seega 2018. aastal, uuesti 2024. aastal jne.
Seisundihinnangu ajakohastamine 2018. aastal

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamise aruanne (5 MB), koos uuendatud sihtide ja HKS määranguga on koondaruanne, mis annab ülevaate seisundi hetkeolukorrast ja merd mõjutavatest surveteguritest. Selle lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles (english summary) (>1 MB).

Indikaatorite kogum (1 MB) annab ülevaate hindamises kasutatud indikaatoritest. Indikaatorite aruanne (7 MB) esitab indikaatorite hetkeseisundi tulemused ja detailsed indikaatorite kirjeldused.

Lisaks on võimalik lugeda iga teema kohta detailsemalt teemaaruannetest: bioloogiline mitmekesisus, toiduvõrgud ja elupaigad (2 MB), imetajad (>1 MB), linnud (>1 MB), kalad (1.7 MB), võõrliigid (>1 MB), eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (3 MB), ohtlikud ained keskkonnas ja mereandides (4 MB), mereprügi (1.5 MB), veealune müra (1.5 MB) ja sotsiaalmajanduslik analüüs (3 MB).

Seisundi hinnangu ajakohastamise algataja on Keskkonnaministeerium, koostamise korraldaja on Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Töö koostamises osalesid eksperdid Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Keskkonnauuringute Keskusest, Eesti Ornitoloogiaühingust, MTÜ ProMarest ning Eestimaa Looduse Fondist. Tööd rahastati Keskkonnainvesteeriungute Keskuse projektidest nr 12293 ning 14146.

Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine 2012. aastal

Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruanne ja selle kokkuvõte-memo
Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgse hindamise sotsiaal-majandusliku analüüsi aruanne ja selle kokkuvõte-memo
Eesti mereala hea keskkonnaseisundi indikaatorite ja keskkonnasihtide kogumi aruanne ja selle kokkuvõte-memo.
Kolme aruande kokkuvõte-memo ning seatud sihid ja nendega seonduvad inidikaatorid piltilikult välja tooduna.
Eesti mereala keskkonnaseisundihinnangu ajakohastamise vahearuanne ja vahearuande 2. osa.
 

Valminud tööde tutvustamiseks toimus avalik koosolek 1. oktoobril 2012. aastal Keskkonnaministeeriumis.
Avaliku koosoleku protokoll, Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4, Lisa 5

II etapp: Mereala seireprogramm

Mereala seire- ja andmekogumisprogramm

EL liikmesriigid peavad oma mereala keskkonnaseisundit ja seda mõjutavaid tegureid ning merestrateegia rakendamise edukust,  eesmärkide ja keskkonnaalaste sihtide saavutamist jälgima MSRD artikli 11 kohase seireprogrammi abil. MSRD seireprogrammis käsitletakse Eesti mereala keskkonnaseisundi jälgimist ehk seiret 11 kvalitatiivse tunnuse alusel:

1. bioloogiline mitmekesisus: elupaikade kvaliteet ja olemasolu, liikide levik ja arvukus;
2. võõrliigid ja nende võimalik mõju mereökosüsteemile;
3. kalandus: majanduslikult oluliste kalapopulatsioonide seisund, nende vanuseline ja suuruseline koosseis;
4. toiduahelad (food web): toiduahela elementide arvukus ja mitmekesisus;
5. inimtekkelise eutrofeerumise tase ja mõjud;
6. merepõhja terviklikkus, merepõhja ökosüsteemide funktsioneerimine ja struktuur;
7. hüdrograafilised muutused ja nende ulatus;
8. saasteainete sisaldus merekeskkonnas;
9. saasteainete sisaldus inimtoiduks tarbitavates mereandides;
10. mereprügi (mikro- ja makroprügi) esinemine vees, rannas ja merepõhjas;
11. energia, sh veealuse müra keskkonda juhtimine.

Mereala seireprogrammi eesmärk on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks ning keskkonnaalaste sihtide saavutamise või mittesaavutamise jälgimiseks ja merestrateegia meetmekava tõhususe hindamiseks.

Esimene Eesti mereala seire- ja andmekogumisprogramm valmis 2014.a, seda uuendatakse 6-aastase perioodiga (aastal 2020, 2026 jne).

Mereala seireprogrammi uuendamine 2020. aastal

Mereala seireprogramm on uuendamisel. Uuendamist finantseerib SA KIK merekeskkonna programmi projektist nr 15651 "Merestrateegia seireprogrammi koostamine ja seiremetoodikate testimine" ning projektijuhiks on TTÜ Meresüsteemide instituut (kontakt: urmas.lips@taltech.ee). 

Merestrateegia seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastamise eeldatav ajakava:
veebruar-aprill 2020 - MSRD seireprogrammi I versioon valminud;
4. mai - 4. juuni 2020 - MSRD seireprogrammi eelnõu avalikustamine;
juuni 2020 - avalikustamiselt tulnud märkuste ja ettepanekute põhjal seireprogrammi eelnõu täiendamine;
juuni 2020 - MSRD seireprogrammi lõppversioon valminud;
juuli 2020 - MSRD seire- ja andmekogumisprogrammi kinnitamine perioodiks 2021-2026.

Täpsem info: eda.andresmaa@envir.ee

Eelnõu: Mereala seire ja andmekogumise programm perioodiks 2021-2026 (pdf; 6.5 Mb)

Ootame merestrateegia uuendatud seireprogrammile tagasisidet kuni 04.06.2020. Oma märkused ja ettepanekud võib saata ka e-mailile keskkonnaministreerium@envir.ee.

Eesti mereala seire ja andmekogumise programmi 2021-2026 eelnõud tutvustav avalik arutelu toimus 15. mail 2020.a veebikoosolekuna ZOOM-keskkonnas. Sellel osales 32 inimest. Vaata koosolekul tehtud ettekannet (pdf; 1,2 Mb). 

Seireprogrammi koostamine 2014. aastal

Seireprogrammile oodati kommentaare ja täiendamisettepanekuid septembri lõpuni aastal 2014 ning 18. septembril 2014. aastal toimus Keskkonnaministeeriumis ka avaliku arutelu koosolek.

III etapp: Mereala meetmekava

Meetmekava

Merestrateegia kolmanda etapina koostatakse/ajakohastatakse meetmekava, mille rakendamine aitab saavutada või säilitada mereala head keskkonnaseisundit (HKS) aastaks 2020. Esimene meetmekava koostati 2015. aasta lõpuks, ent kinnitati rakendamiseks ametlikult alles 2017. aastal. Ajakohastatud meetmekava koostatakse 2021. aastal (seejärel uuesti 2027 jne).

 
Mereala meetmekava ajakohastamine ja uuendamine 2020.-2021. aastal

Merestrateegia meetmekava on uuendamisel. Uus meetmekava peab valmima 2021. aastal.

Vastavalt EL merestrateegia raamdirektiivi artiklile 17 tagavad liikmesriigid iga kuue aasta järel oma merestrateegia elementide ajakohastamise. Aastatel 2020-2021 viiakse läbi merestrateegia meetmekava uuendamine, mille raames koostatakse ajakohastatud Eesti merestrateegia meetmekava perioodiks 2022-2027. Meetmekava ajakohastamise eesmärgiks on tuvastada puudujäägid hea keskkonnaseisundi saavutamisel (HKS) ning kehtestada vajadusel täiendavad meetmed Eesti merekeskkonda mõjutavate inimtekkeliste survetegurite ohjamiseks ja kehtestatud keskkonnasihtide ning seeläbi mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks.
Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamist viib läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning tööde eeldatav ajakava on järgmine:

Vastavalt ajakavale avalikustame meetmekava kahes etapis: pärast meetmete esialgse nimistu koostamist (lisatakse veebilehele oktoobris 2020 tagasiside andmiseks) ning pärast Eesti mereala meetmekava ajakohastatud eelnõu valmimist (lisatakse veebilehele novembris 2021 tagasiside andmiseks).

Ootame merestrateegia meetmekava kohta kirjalikku tagasisidet siin: meetmekavale tagasisidet.

 
Merestrateegia meetmekava rakendamise aruanne 2018.-2019. aastal

 

Vastavalt EL merestrateegia raamdirektiivi artiklile 18 koostatakse hiljemalt 3 aastat pärast merestrateegia kehtestamist vahearuanne, mis kirjeldab kava rakendamisel tehtud edusamme. Vahearuanne esitatakse Euroopa Komisjonile. 

Vahearuande koostas Keskkonnministeeriumi tellimisel Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning aruanne on loetav siit: vahearuanne

Meetmekava vahearuannet tutvustavad avalikud arutelud toimusid:

  1. Pärnus, 3. detsembril 2019 kell 11.00 - kutse
  2. Tallinnas, 6. detsembril 2019 kell 13.00 - kutse.

Merestrateegia meetmekava rakendamise vahearuanet tutvustavad slaidid annavad aruande kohta kokkuvõtliku info.

 

 

Eesti merestrateegia meetmekava 2015. aastal

 

Merestrateegia meetmekava pidi algselt valmima 2015. aastaks. Meetmekava valmis aga pisut hiljem ning jõudis Vabariigi Valitsusse kinnitamiseks 2017. aasta märtsis.

Meetmekava rakendamine aitab saavutada või säilitada merealade head keskkonnaseisundit aastaks 2020. Koostatud meetmekava hõlmab kogu Eesti mereala, seal hulgas sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit kõikides Eestit ümbritsevates Läänemere alambasseinides. 

Eesti merestrateegia meetmekava (kinnitatud 23.03.2017)
Eesti merestrateegia meetmekava lühikokkuvõte 
Summary of the Estonian Program of Measures in English

Eesti merestrateegia meetmekava KSH aruanne

 
2015. aasta meetmekava koostamisest täpsemalt

 

Meetmekava koostamise algataja ja kehtestaja oli Keskkonnaministeerium, koostamise korraldaja - Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Meetmekava koostamist rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi “Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine” vahenditest.

Meetmekava koostajateks oli Säästva Eesti Instituut Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ning Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. KSH-d viis läbi OÜ Alkranel ja TTÜ Meresüsteemide Instituut.

Meetmekava koostamise eesmärgiks on teha kindlaks meetmed, mida tuleb võtta kasutusele Eesti merealas hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks ning kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks. KSH ulatus hõlmab eneses meetmekavaga välja töötatud uute meetmete ning selle raames arengukavaga „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ püstitatud eesmärkide ja seatud meetmete keskkonnamõju strateegilist hindamist, et hinnata merenduspoliitika ja meetmekava omavahelist kooskõla. Meetmekavas esinevate uute meetmete ja arengukava elluviimisel võib esineda riigipiiriülest mõju.

Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks KSH programmi lisas 2 on leitavad Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu koostamise käigus välja töötatud esialgsed uued meetmed. KSH raames hinnatava riikliku arengukavaga „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ ning arengukava rakendusplaaniga aastateks 2014–2016 saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

Lisainfot veemajandus-ja maandamiskavade kohta saate lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Meetmekava väljatöötamise projekti juhib OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tutvu projektiga KUKi kodulehel.

Arutelud pakuvad ülevaate valminud dokumentidest ning samuti on võimalus esitada teemakohaseid küsimusi ja ettepanekuid. Täpsem info merestrateegia meetmete ja avalike arutelude kohta on toodud alljärgnevalt.

Merestrateegia meetmekava uued meetmed
Merestrateegia ja veemajanduse meetmekavade ühiste arutelude päevakava ja registreerimise info
Merestrateegia meetmekava avalikele arutelude päevakava ja registreerimise info
Mere meetmekava uute meetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hinnang

Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks KSH aruande avalik arutelu toimus 2. märtsil 2016. aastal algusega kell 13 Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis aadressil Narva maantee 7a, Tallinn 15172.

Eesti merestrateegia meetmekava KSH aruanne
Lisa 1. Eesti merestrateegia meetmekava KSH programm
Lisa 2. Merestrateegia heakskiitmise otsus
Lisa 3. Eesti merestrateegia uued meetmed 15.09.2015 seisuga

 

 

Viimati uuendatud: 5. juuni 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.