Põlevkivi arengukava (PAK) on riigi jaoks olulise tähtsusega strateegiline dokument, milles määratakse põlevkivi kasutamise arengu strateegilised eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevust. Põlevkivi arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine. Arengukava koostamisel järgiti Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärkidest ja tegevussuundadest.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016.
Põlevkivi arengukava seab riigi huvi elluviimise vajadusest tulenevalt kolm strateegilist eesmärki:
- Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
- Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
- Põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine.
Keskkonnastrateegia eesmärk on maavarade keskkonnasäästlik kaevandamine, mis säästab vett, maastikku ja õhku ning maapõueressursside kasutamine on minimaalsete kadude ja jäätmetega.
Selleks plaanitakse arengukava rakendamise käigus analüüsida seniste põlevkivi kasutamise ja kaevandamisega seotud keskkonnahäiringute leevendamismeetmete reaalset mõju ökosüsteemidele ja sotsiaalsele keskkonnale sõltuvalt kasutatavatest tehnoloogiatest.
Põlevkivi arengukava koostamise lähtematerjaliks olid Eesti põlevkivimaardla andmed keskkonnaregistri maardlate nimistus ja maavaravarude bilansis, samuti andmestik Eesti Geoloogiafondis. Oluliseks sisendiks oli PAK 2008-2015 rakendamise käigus tehtud uuringute tulemused.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030
- Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (kinnitatud 16.03.2016)
- Arengukava seletuskiri
- Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (inglise keeles)
- Arengukava rakendusplaan aastateks 2016-2019
Põlevkivi arengukava 2016. ja 2017. aasta aruanne (suurusega 1,97 MB)
