Peamine looduskaitset reguleeriv seadus Eestis on looduskaitseseadus. Teiste looduskaitse valdkonda puudutavate seaduste ja määruste terviktekstid leiab Riigi Teatajast ja konkreetsed lingid nendeni on iga vastava teema all eraldi. Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud ja Keskkonnaministeeriumi tegevusvaldkondi puudutavate seaduste, määruste ning Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud leiab eelnõude infosüsteemist.

Kinnitatud kaitse-eeskirjade seletuskirjad leiad riigipilvest seletuskirjade kaustast.

Looduskaitseseaduse muutmine

Keskkonnaministeerium esitas 31.11.2022 Vabariigi Valitusele  "Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus" eelnõu

Eelnõukohase seadusega on kavas teha mitu sisulist muudatust:

  • kaotada riigi ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.
  • jahiseaduse muudatusega tõstetakse uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär 8000 euroni. Samuti muudetakse jahiseadust selliselt, et jahiluba oleks võimalik väljastada elektrooniliselt, lisatakse KeA teenistusrelvade loetellu lisaks tulirelvadele ka gaasirelvad ja tehakse mõned muudatused jahiseaduse vastutussätetesse.
  • Viimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu‑müügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. Kuna ka loodusväärtuste säilitamisele ei aita ostueesõiguse rakendamine kuigivõrd kaasa, siis on plaanis jätta need sätted seadusest välja. Riigi ostueesõiguse kaotamine vähendab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist;
  • muuta ja korrastada vastutussätted, eelkõige suurendada juriidiliste isikute karistusmäärasid ja täpsustada väärteokoosseisud. Vastutussätete ajakohastamisega viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Samuti korrastatakse loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise sätteid, peamiselt I kategooria liikide ja suurkiskjate korral;
  • Keskkonnaametile antakse õigus kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku riikliku järelevalve teostamisel;
  • tõsta looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära. Sellega tekib võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks makstavaid kulutusi. Samuti on kavas muuta omavastutuse määramise alust, et seda saaks määrata proportsionaalselt kahjuga (%);
  • kehtestada raierahu kaitstavatel aladel perioodil 15.04.–15.07. Eelnõukohase seadusega nähakse ette linnurahu kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisematel aladel. Linnukaitsesätetesse (LKSi § 55 lõike 61 punkti 2) lisatakse täiendus, mille kohaselt on lindude tahtlik häirimine keelatud, niivõrd kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline. Nimetatud täiendus viib LKSi paremini vastavusse linnudirektiiviga ja annab Keskkonnaametile (KeA) kaalutlusruumi võimalike erandite tegemiseks. Lisaks täiendatakse loodusliku linnustiku kaitse sätteid, lisades sinna nõude, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist;
  • metsaseaduses kavandatud muudatustega vähendatakse lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele ja võimalus ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele antakse valdkonna eest vastutava ministri asemel Vabariigi Valitsusele;

Lisaks suurematele sisulistele muudatustele on plaanis täpsustada mitme LKSi sätte sõnastust, et muuta need selgemini mõistetavaks ja üheselt tõlgendatavaks:

  • seadusesse lisatakse paindlikus otsustada vastavalt olukorrale kas avaldada teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas nagu näeb ette kehtiv kord.
  • Tunnistatakse kehtetuks kaitsekohustuse teatiste kättetoimetamise regulatsioon, kuna see on juba sätestatud haldusmenetluse seaduses;
  • ehitamine kaitsealade sihtkaitsevööndis (SKV) – lisatakse võimalus lubada kaitse-eeskirjaga rajada tee või tehnovõrgu ja -rajatiste laiemal eesmärgi (mitte üksnes kaitseala, kinnistu või riigikaitse tarbeks);
  • piiranguvööndisse (PV) lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid;
  • jäetakse välja veekaitsevööndi regulatsioon, mida reguleerib veeseadus;
  • täpsustatakse ranna ja kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi ulatust ja mõisteid, mis iseloomustavad mereranna ja siseveekogude üleujutatavat ala;
  • lisatakse võimalus ranna ja kalda piiranguvööndis Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitsetegevuste korral sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid.
  • täpsustatakse õuemaa mõistet, et eristada see elamumaa mõistest. Seotud kohtuotsusega, mis tõlgendas õuemaa mõistet teisiti, kui oli seaduse algne mõte;
  • ehituskeeluvööndi sätetes täpsustatakse linna mõistet seoses haldusreformiga, kui moodustati mitu linna, mis hõlmavad ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud;
  • tiheasustusalal puude raie säte muudetakse  üheselt arusaadavaks, et kohalik omavalitsus saab vajaduse korral reguleerida ja loastada tiheasustusalal nii üksikpuude kui ka nende osade raiumist;
  • täpsustatakse isendi mõistet tehingute tegemisel – nn laiem isendi mõiste, mis hõlmab lisaks ka tooteid, rakendub ka kodumaiste kaitsealuste liikidega tehinguid tehes. Hetkel kehtib laiem isendi mõiste üksnes ohustatud liikidega kauplemise rahvusvahelise konventsiooniga (CITES) kaitstud liikide isenditega tehtavate tehingute korral;
  • täpsustatakse veeliiklusrajatise mõistet. Täpsem mõiste on veeliiklust reguleeriv rajatis. Eesmärk on, et lihtsustatud reeglid kehtiksid üksnes veeliiklust vahetult korraldatavatele rajatistele, nagu navigatsioonimärgid, radarimastid, poid, meremärgid jne. Et vältida olukorda, kus veeliiklusrajatisi, näiteks paadikanaleid, rajatakse lihtsustatud korras keskkonnale tekitatud mõju kaalumata;
  • mittekaitsealuste loomade surmamist reguleeriv säte tunnistatakse kehtetuks, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus;
  • võõrliikide ümberasustamise säte viiakse kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral;
  • võõrliike käsitlevat korda täiendatakse sättega, mille eesmärk on lubada pidada loomaliigi isendit, mis omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine;
  • korrastatakse III kategooria liikide isendite ja selgrootute loomade loodusest eemaldamise korda, muutes selle selgemaks ja vältimaks olukorda, kus teaduseesmärgil III kategooria taimede korjamine on rangemini reguleeritud kui nende taimede lihtsalt korjamine, ning muudetakse olukord, kus mittekaitsealuste selgrootute loomade püüdmine ja surmamine on rangemalt reguleeritud kui kaitsealuste selgrootute puhul;
  • ajakohastatakse Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate määruste viiteid;
  • korrastatakse ja täpsustatakse poollooduslike koosluste kaitseks kehtestatud korda. Hekseldamine ja niite maha jätmine ei ole lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ja sätestatakse selgemalt keeld sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus. Samuti muudetakse loodushoiutoetuse rakendamise korda selliselt, et senise lepingu asemel kasutataks töö mahtude ja tähtaegade määramiseks kaitseala valitseja otsust.

Eelnõu on kaks korda olnud teistele ministeerimitele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks ning tutvumiseks üleval EISs (20.04.2020 ja  02.07.2021). Laekunud märkused ja ettepanekud on läbi arutatud ja analüüsitud ning täiendatud eelnõu koos seletuskirjaga on seejärel läbinud ka kooskõlastamise Justiitsministeeriumis. Lisaks esitati eelnõu ja seletuskiri 01.11.2022 enne Vabariigi Valitsusele esitamist veelkord kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kaitseministeeriumile. Kõik erinevatelt kooskõlastamistelt laekunud ettepanekud ja nendega arvestamise või arvestamata jätmise info ning sellekohased selgitused on seletuskirja lisas märkustega arvestamise tabelis.

Lisainfo

Viimati uuendatud 14.03.2023