Peamine looduskaitset reguleeriv seadus Eestis on looduskaitseseadus. Teiste looduskaitse valdkonda puudutavate seaduste ja määruste terviktekstid leiab Riigi Teatajast ja konkreetsed lingid nendeni on iga vastava teema all eraldi. Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud ja Keskkonnaministeeriumi tegevusvaldkondi puudutavate seaduste, määruste ning Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud leiab eelnõude infosüsteemist.
Lisainfo
- Euroopa Liidu õigusaktid
- Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
- Natura 2000 võrgustiku 2015. aasta korralduse seletuskiri
- Natura 2000 võrgustiku 2017. aasta korralduse seletuskiri
Leia kiiresti
Looduskaitseseaduse muutmine
Keskkonnaministeerium on esitanud Vabariigi Valitusele "Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus" eelnõu
Eelnõukohase seadusega on kavas teha mitu sisulist muudatust:
- kaotada riigi ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Viimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. Ja kuna ka loodusväärtuste säilitamisele ei aita ostueesõiguse rakendamine kuigivõrd kaasa, siis on plaanis jätta need sätted seadusest välja. Riigi ostueesõiguse kaotamine vähendab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist;
- muuta ja korrastada vastutussätted, eelkõige suurendada juriidiliste isikute karistusmäärasid ja täpsustada väärteokoosseisud. Vastutussätete ajakohastamisega viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Samuti korrastatakse loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise sätteid, peamiselt I kategooria liikide ja suurkiskjate korral;
- tõsta looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära. Sellega tekib võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks makstavaid kulutusi. Samuti on kavas muuta omavastutuse määramise alust, et saaks proportsionaalselt kahjuga määrata selle osakaalu (%);
- kehtestada raierahu kaitstavatel aladel perioodil 15.04.–15.07. Eelnõukohase seadusega nähakse ette linnurahu kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisematel aladel. Ja lisaks täiendatakse loodusliku linnustiku kaitse sätteid, lisades sinna nõude, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist;
- metsaseaduses kavandatud muudatustega vähendada lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele.
- Jahiseaduse olulisem muudatus on uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäära tõstmine 8000 euroni
Lisaks suurematele sisulistele muudatustele on plaanis täpsustada mitme LKSi sätte sõnastust, et muuta need selgemini mõistetavaks ja üheselt tõlgendatavaks:
• ehitamine kaitsealade sihtkaitsevööndis (SKV) – lisatakse võimalus erandjuhul lubada kaitse-eeskirjaga rajada tee või tehnovõrgu ja -rajatiste rajamist ka laiemal eesmärgi (mitte üksnes kaitseala, kinnistu või riigikaitse tarbeks);
• ranna ja kalda piiranguvööndi, veekaitsevööndi ja ehituskeeluvööndi ulatus – täpsustatakse mõisteid, mis iseloomustavad mereranna ja siseveekogude üleujutatavat ala;
• täpsustatakse õuemaa mõistet, et eristada see elamumaa mõistest. Seotud kohtuotsusega, mis tõlgendas õuemaa mõistet teisiti, kui oli seaduse mõte;
• ehituskeeluvööndi regulatsioonis täpsustatakse linna mõistet seoses haldusreformiga, kui moodustati mitu linna, mis hõlmavad ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud;
• puude raie tiheasustusalal – sätet täpsustatakse, et oleks üheselt arusaadav, et tiheasustusalal üksikpuude raiumiseks nõutav kohaliku omavalitsuse luba on vaja ka nende puude osade raiumisel;
• täpsustatakse isendi mõistet tehingute tegemisel – nn laiem isendi mõiste, mis hõlmab lisaks ka tooteid, rakendub ka kodumaiste kaitsealuste liikidega tehinguid tehes. Hetkel kehtib laiem isendi mõiste üksnes ohustatud liikidega kauplemise rahvusvahelise konventsiooniga (CITES) kaitstud liikide isenditega tehtavate tehingute korral;
• täpsustatakse veeliiklusrajatise mõistet. Täpsem mõiste on veeliiklust reguleeriv rajatis. Eesmärk on, et lihtsustatud reeglid kehtiksid üksnes veeliiklust vahetult korraldatavatele rajatistele, nagu navigatsioonimärgid, radarimastid, poid, meremärgid jne. Et vältida olukorda, kus veeliiklusrajatisi, näiteks paadikanalid, rajatakse lihtsustatud korras keskkonnale tekitatud mõju kaalumata;
• mittekaitsealuste loomade surmamist reguleeriv säte tunnistatakse kehtetuks, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus;
• võõrliikide ümberasustamise säte viiakse kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral;
• võõrliike käsitlevat korda täiendatakse sättega, mille eesmärk on lubada pidada loomaliigi isendit, mis omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine;
• korrastatakse III kategooria liikide isendite ja selgrootute loomade loodusest eemaldamise korda, muutes selle selgemaks ja vältimaks olukorda, kus teaduseesmärgil III kategooria taimede korjamine on rangemini reguleeritud kui nende taimede lihtsalt korjamine. Samuti muudetakse olukord, kus mittekaitsealuste selgrootute loomade püüdmine ja surmamine on rangemalt reguleeritud kui kaitselauste selgrootute puhul;
• ajakohastatakse Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate määruste viiteid;
• korrastatakse ja täpsustatakse pool-looduslikel koosluste kaitseks kehtestatud korda. Hekseldamine ei ole lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ja sätestatakse selgemalt keeld sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus.
Tänaseks on eelnõu olnud teistele ministeerimitele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks ning tutvumiseks üleval EISs. Laekunud märkused ja ettepanekud on läbi arutatud ja analüüsitud ning täiendatud eelnõu koos seletuskirjaga on läbinud ka täiendava kooskõlastamise Justiitsministeeriumis. 14.10.2020 esitati eelnõu Vabariigi Valitsusele ja loodetavasti jõuab seadus kinnitamiseni selle 2020 aasta lõpus.
Kinnitatud kaitse-eeskirjade seletuskirjad
