Kui palju Eestis kasvuhoonegaase tekib?

Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,5 protsenti.

2017. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus 20,9 miljonit tonni (20 879,9 kt) süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2 ekv), maakasutuse ja metsanduse sektori mõju arvestamata (vt joonisel 1 CO2 heitkoguseid aastatel 1990–2017).

Metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja antud sektori mõju arvestades oli Eesti netoheitkogus 2017. aastal ligikaudu 19 miljonit tonni (19 087,1 kt) süsinikdioksiidi ekvivalenti.

Võrreldes 1990. aastaga on 2017. aastal Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus vähenenud 48,4 protsenti (LULUCF mõju arvestamata).

Joonis 1. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused aastatel 1990–2017, kt CO2 ekvivalenti

 

Energeetikasektor on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2017. aastal pärines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetika-valdkonnast. Energeetikasektori heide tekib kõigi kasutatud kütuste pealt. Sektor hõlmab nii elektri- ja soojatootmise, tööstuse, transpordi, äri- ja avaliku sektori, kodumajapidamiste kui ka põllumajanduse kütuste kasutust.

Transpordisektor moodustab 13,2 protsenti energeetikasektori heitkogusest ja 11,7 protsenti Eesti koguheitest. Transpordisektori heide tekib valdavalt (2017. aastal 96 protsendi ulatuses) maanteetranspordist.

Energeetikasektorile järgneb põllumajanduse valdkond 6,61 protsendiga, kus suurema osa koguheitest moodustavad otsesed heitkogused põllumajandusmaalt, mis on muude tegurite hulgas seotud ka põldude väetamisega, ja heitkogused kariloomade soolesisesest fermentatsioonist (eelkõige suu kaudu-, aga vähesemal määral ka kõhugaasidena eralduv metaan)

Tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise valdkond moodustab Eesti koguheitest 3,06 protsenti, valdav osa heitkogustest tuleb siin mineraalsete ainete tööstusest ning külmutus- ja kliimaseadmetes kasutatavad külmaainetest.

Kõige väiksema osa moodustab jäätmekäitluse valdkond 1,57 protsendiga. Jäätmekäitlussektoris moodustab kõige suurema osa tahkete jäätmete ladestamisel tekkiv heide.

Joonis 2. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa aastatel 1990–2017, kt CO2 ekvivalenti

Joonis 3. Kasvuhoonegaaside heide gaasi järgi, 2017

 

Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis 2017. aastal moodustas 89,3 protsenti (18,7 miljonit tonni CO2) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest (vt Joonis 3).

Sellele järgnesid metaan (CH4) 5,13 protsendi (1,1 miljonit tonni CO2 ekv) ja dilämmastikoksiid (N2O) 4,39 protsendiga (0,9 miljonit tonni CO2 ekv).

Fluoreeritud kasvuhoonegaasid ehk nn F-gaasid (HFC, PFC ja SF6) moodustasid ligikaudu 1,14 protsenti (0,2 miljonit tonni CO2 ekv) kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Eesti on kohustatud kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). Eesti on koostanud kasvuhoonegaaside inventuuri juba aastast 1994.

 

Riiklikud kliimaaruanded (National Communication)
 

Eesti on kohustatud iga nelja aasta tagant esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile riikliku kliimaaruande. Aruanne sisaldab ülevaadet: inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud riiklikest asjaoludest, informatsiooni kasvuhoonegaaside inventuuri, riiklike süsteemide ja registrite kohta, rakendatud ja kavandatud poliitikasuundade ning meetmete kirjeldust ja hinnangut, heitkoguste prognoose, kliimamuutustega kohanemiseks võetud meetmeid, kliimarahastusest ja tehnoloogia siirdest, ülevaadet teadustööst, süstemaatilisest seirest, keskkonnahariduspoliitikast ja ühiskonna teadlikkusest ning kliimamuutustega seotud koolitustest ja programmidest.

Kahe aasta kohta esitatavad aruanded (Biennial Report)
 

Eesti on kohustatud iga kahe aasta tagant esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile kahe aasta kohta aruande. Aruanne sisaldab informatsiooni inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende suundumuste kohta, kõigi majandussektorite heite koguselise vähendamise kohustuse, kohustuse täitmise edenemise ja selle prognooside kohta.

 

Viimati uuendatud: 8. aprill 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.