ESD ja ESR

Jagatud kohustuse otsuse (Effort Sharing Decision) alusel on riigil kohustuslikud iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piiramise eesmärgid aastateks 2013-2020 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites. 

EL liikmesriigid lõid 2009. aastal raamistiku kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks aastatel 2013-2020 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside (sh fluoritud kasvuhoonegaaside tekitamine) ja väikesemahulise energiatootmise (alla 20 MW nimisoojusvõimsusega seadmetes) sektorites. Koos ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga (EL-i HKS) aitab see saavutada Euroopa Liidu kliimapoliitika üldeesmärgi – vähendada KHG heidet 2020. aastaks 20 protsenti (võrreldes 1990. aastaga).

Jagatud kohustuse otsusega jagati KHG heite vähendamise kohustus solidaarselt ELi liikmesriikide vahel, kehtestades riikidele aastateks 2013-2020 kohustuslikud sihttasemed. Kõrgema arengutasemega riigid peavad KHG heidet kõige enam vähendama (kuni 20 protsenti võrreldes 2005. aastaga). Samas EL keskmisest madalama SKP-ga riikidel on kohustus heitkoguste kasvu piirata (nt Eestil lubatud kuni 11 protsendiline kasv võrreldes 2005. aastaga) – tulevaste koguste vähendamiseks peab alustuseks arengus järgi jõudma.

Jagatud kohustuse otsuse raames saab iga liikmesriik ise valida parimad meetmed ja praktikad KHG heite vähendamiseks. Vajadusel saavad liikmesriigid kasutada nn paindlikkusi, millest olulisim on kauplemine otsuse alusel loodud heitkoguste ühikutega (AEA – Annual Emission Allocation). Otsus kehtestab õigused ja kohustused riikidele, mitte isikutele, ega ole seega Eesti õigusesse eraldi üle võetud.

Jagatud kohustuse otsuse sektorite heide moodustab ELis kokku 55 protsenti ja Eestis 30 protsenti riigi koguheitest. 2017. aastal oli  sektorite heide Eestis 6,2 miljonit t CO2 ekv, millest suurem osa tuli transpordisektorist (40%), järgnes väikesemahuline energeetika (29%) ning põllumajandus (22%). Väiksema osa andsid jäätmesektor (5%) ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (4%).

 

 

Aastateks 2021–2030 võeti vastu uus liikmesriikide vaheline kokkulepe ehk Jagatud kohustuse määrus (Effort Sharing Regulation). Sellega pikendati ning täiendati ESD süsteemi 2030 aastani, eesmärgiga Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi täita.

ESD: Effort Sharing Decision ESR: Effort Sharing Regulation
2013-2020 2021-2030
EL kokku -10% KHG vrd 2005. a
Riigiti -20% kuni +20% KHG
Eesti kuni +11%
EL kokku -30% KHG vrd 2005. a
Riigiti -40% kuni 0%
Eesti vähemalt -13%

Jagatud kohustuse määrusega on seatud liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise riiklikud sihttasemed 2030. aastaks ning määratakse ka iga-aastaste heite sihttasemete trajektoor perioodil 2021–2030. 

Eestil tuleb 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet määrusega hõlmatud sektorites summaarselt 13% võrreldes 2005. a heite tasemega.

Sarnaselt kehtivale perioodile on ette nähtud ka teatud paindlikkusmeetmed. Nt jätkatakse senist lähenemist, kus iga tonni kasvuhoonegaaside heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, saab riik ühe kauplemisühiku ehk AEA. Sarnaselt käesolevale perioodile võimaldatakse ka ühikute ülejäägi ülekandmist järgmistesse aastatesse ja ühikute järgmisest aastast laenamist teatud piiris, kui mõnel aastal on raskusi sihttaseme saavutamisega.

Määrusega on ettenähtud ühekordne kompensatsioon liikmesriikidele, kelle heide võib kehtiva Jagatud kohustuse otsuse kohaselt 2020. aastani suureneda (sh Eesti). See võimaldab sujuvamalt üle minna heite kasvu piiramiselt selle vähendamisele alates 2021. aastast. Eestile on kompensatsiooni ulatus 145 994 t CO2 ekv.

 

 

Viimati uuendatud: 1. aprill 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.