Kliimarahastus


 

Enampakkumistulu kasutamine kliimamuutuste leevendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks


Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust vähemalt pool tuleb kasutada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 kohaselt).

Enampakkumistulu kasutamine kavandatakse mitmeaastaseks perioodiks riigi eelarvestrateegias ning ettepanek selleks valmib ministeeriumite koostöös.

Riigi eelarvestrateegia järgi on aastani 2020 Keskkonnaministeeriumi vastutusalas kolm meedet, millest üks puudutab üleujutusi, teine kliimamuutuste pilootprojekte ja kolmas on "Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse", mis näeb ette arenguriikide toetamist kliimamuutuste vallas.
 

Arengumaade rahastus


2009. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. kohtumisel otsustasid arenenud riigid toetada arengumaid kliimamuutuste leevendamises ja nende mõjudega kohanemises 2020. aastani igal aastal 100 miljardi USA dollariga. Eesti on vabatahtlikkuse alusel lubanud aastani 2020 toetada kliimamuutustega seotud tegevusi arengumaades igal aastal 1 miljoni euroga, mis tuleb enampakkumistuludest.

Eesti peab oluliseks abistada eelkõige riike, mis on kliimamuutuste poolt kõige rohkem ohustatud, nende seas väikseid arenevaid saareriike. Aastatel 2011–2017 on panustatud 1 miljon eurot ÜRO Rohelisse Kliimafondi, tehtud projekte koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ja toetatud Teeme Ära maailmakoristust.

Alates 2017. aastast on võetud suund toetada Eesti projekte arengumaades, mis samas ei välista teist tüüpi kliimakoostöö jätkumist.

Eesti toetatud kliimaprojektid arengumaades:

Lisainfo: Kati-Liis Kensap, kliimaosakonna peaspetsialist, kati-liis.kensap@envir.ee, 626 2831

 

Avatud taotlusvoor rahvusvahelise koostöö arendamiseks ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks arenguriikides
 

2018. aastal said Eesti ettevõtted ja MTÜd taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu toetust kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste viimiseks arenguriikidesse.

Rahastamiskõlblikud olid kasvuhoonegaaside heidet vähendavad tegevused, mis on seotud näiteks taastuvenergiaallikate kasutuse ja energiatõhususe edendamisega või transpordi ressursitõhususe suurendamisega. Samuti kliimamuutuste mõjudega kohanemise tegevused, näiteks kallaste kindlustamine, säästlikud veemajanduslahendused, metsandus- või põllumajandusmeetmed. Lisaks ka muud tegevused, mis tõstavad arenguriikide suutlikkust kliimamuutuste mõjudega tegelemisel.

Taotlusvooru sihtriikideks olid kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Toetuse andmisel eelistatakse seejuures vähim arenenud riike ja väikeseid arenevaid saareriike.

Toetust said taotleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused. Taotlusvoorus eelarve oli 600 000 eurot. 

2018. aastal said toetust avatud taotlusvooru kaudu järgmised projektid:

Reverse Resources OÜ sai toetust 147 807 eurot rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamiseks. Reverse Resources tegeleb tarkvara arendamisega Aasia rõivatootmise tehastes tekstiilijääkide kaardistamiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Nad on edukalt läbi viinud kaks pilootprojekti maailma suurimate globaalsete rõivabrändide ja nende tehastega. Saadud toetus aitab need lahendused lõpuni välja arendada ja Bangladeshi turule viia. Projekti kogueelarve on 227 396 eurot.
MTÜ Mondo sai toetust 121 275 eurot jätkusuutlike ja taskukohaste päikeseenergialahenduste väljatöötamiseks Myanmari maapiirkondade kogukondadele. MTÜ Mondo viib projekti tulemusena Myanmari Shan osariigi maapiirkondade arenguvajadusi silmas pidades kohalikule turule kaks taskukohast ja jätkusuutlikku Eestis arendatud päikeseenergial töötavat lahendust. Üks tagab kohalikele organisatsioonidele ja avalikele hoonetele pideva elektriühenduse, teine pakub kodukasutajatele sobiva lahenduse aladel, kus seni on elekter olnud kättesaamatu. Projekti abil paigaldatakse mõlema prototüübi baasil reaalsed näidislahendused ja tõstetakse kohalike elanike keskkonnateadlikkust. Projekti kogumaksumus on 134 925 eurot.
Tallinna Tehnikaülikool sai toetust 199 726 eurot ja plaanib läbi viia Grenada veekeskkonna monitooringu ja analüüsi. Grenada on Kariibi mere orkaanivöö lõunaserval asuv 100 000 elanikuga väikesaar, mis kliimamuutuste tõttu on mõjutatud tugevatest troopilistest tormidest. Sellega kaasnevad üleujutused mõjutavad saare joogivee kvaliteeti. Projekti käigus paigaldatakse saarestiku jõgedele mõõteseadmed, mis edastavad reaalajas mõõteandmeid. See võimaldab vee kvaliteeti pidevalt ja ilma inimese kohaolekuta jälgida ning aegsasti hoiatada saare elanikke või võtta kasutusele abinõud joogivee kvaliteedi halvenemise vastu. Projekti eelarve on 221 918 eurot
Päästeliit sai toetust 113 191 eurot, et jagada ja rakendada Eesti vabatahtlike päästjate kogemusi Gruusias Borjomi piirkonna partneritele. Viimaste aastate ekstreemsed ilmastikuolud on seal põhjustanud ulatuslikke metsatulekahjusid. Päästeliit aitab välja õpetada kohalikke päästjaid ja varustab neid vajaliku tehnikaga, et kohalikud saaksid ja oskaksid aegsasti metsapõlengutele piiri panna ja suuremaid looduskatastroofe ära hoida. Kogu projekti maksumus on 222 000 eurot.

Uus taotlusvoor on plaanitud avada ka 2019. aastal.

 


Taotlusvooruga seotud dokumendid:

 

Viimati uuendatud: 13. august 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.