Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:
- planeeringud ja maakasutus,
- inimtervis ja päästevõimekus,
- looduskeskkond,
- biomajandus,
- taristu ja ehitised,
- energeetika ja energiavarustus,
- majandus,
- ühiskond, teadlikkus ja koostöö.
Kohanemise arengukava koostamiseks vajalikud alusuuringud tehti nelja grupi ekspertide ja teadlaste poolt, kes omakorda tegelesid igaüks kahe ülal nimetatud valdkonnaga:
- Looduskeskkonna ja biomajanduse valdkondades tegi uuringuid Eesti Maaülikool koos partneritega projekti "BioClim: Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja -rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades" raames;
- Energeetika ja taristu valdkondades tegi uuringuid Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus koos partneritega projekti "ENFRA: Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia" raames;
- Planeeringute, tervise ja päästevõimekuse valdkondades tegi uuringuid Tartu Ülikool koos partneritega projekti "KATI: Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas" raames;
- Majanduse, ühiskonna, teadlikkuse ja koostöö valdkondades tegi uuringuid Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus Eesti Keskkonnauuringute Keskusega sõlmitud hanke raames.
Tutvu valdkondlike uuringutega
Lisainfo: Maris Arro, kliimaosakonna peaspetsialist, 626 2986, maris.arro@envir.ee
Kliimamuutustega kohanemise arengukava
Keskkonnamõju strateegiline hindamine
Eesti kliima 2100
- Milline on meie kliima tulevikus? (Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100)
- Ettekanne Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 (Mait Sepp)
- Eesti kliima 2100, kliimamuutustega kohanemine (infograafika)
- Eesti kliima 2100, üldtutvustus (infograafika)
- Eesti kliima 2100, sademed (infograafika)
- Eesti kliima 2100, temperatuur (infograafika)
- Eesti kliima 2100, tuul ja tormid (infograafika)
- Eesti kliima 2100, taristu ning energiasektor (infograafika)
- Eesti kliima 2100, looduskeskkond ja biomajandus (infograafika)
- Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate (infograafika)
- Eesti kliima 2100, planeeringud, maakasutus, inimtervis ja päästevõime (infograafika)
- Eesti kliima 2100, majandus ja ühiskond (infograafika)
- Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine (Timo Uustal)
- Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek
- Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepaneku rakendusplaani ettepanek
Taust
Eelnimetatud nelja uuringu aluseks võeti Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedamateks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks. Kliimamuutustel on ka positiivseid tagajärgi, nii näiteks pikeneb eeldatavasti suveturismi hooaeg, kasvab tuuleenergia mahtude võimekus, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad öko-innovatsiooni ja IT-valdkonna võimalused.
Valdkondlike kliimamuutuste alaste alusuuringute põhjal töötati kaheksas eelnimetatud võtmevaldkonnas välja kliimamuutustega kohanemise alased tegevused ehk meetmed, seda nii lühikeses perspektiivis (kuni aastani 2030) kui ka kaugemas tulevikus (kuni aastateni 2050 ja 2100). Kohanemismeetmed on kajastatud arengukava juurde kuuluvas rakendusplaanis, kus iga meetme juures saab näha selle seost arengukava eesmärkidega, elluviimise tähtaega, vastutajaid ja tulemusmõõdikuid.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamist ja täitmist korraldab Keskkonnaministeerium, kuid arengukava rakendusplaani kohanemismeetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid ja nende valitsemisalas olevad ametid.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava sai koostamise käigus ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Perioodil 2017–2030 on arengukava elluviimise hinnanguline maksumus 44 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad riigieelarvelised kulud ning teine pool on kavas taotleda välisvahenditest.
Vabariigi Valitsus kiitis „Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaani 2017-2020“ heaks 2016. aasta detsembris ning 2017. aasta alguses lähevad need dokumendid edasi arutamiseks Riigikokku. Pärast Riigikogult heakskiidu saamist kinnitab kliimamuutustega kohanemise arengukava lõplikult Vabariigi Valitsus.
Eelnimetatud kliimamuutuste alaseid alusuuringud ning kohanemise strateegia ja tegevuskava ettepaneku koostamine viidi läbi Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi “Integreeritud mere ja siseveekogude majandamine” toetusel. Kokku oli kliimamuutustega kohanemise alaste projektide maksumus 1,4 miljonit eurot, millest 82 protsenti ehk 1,1 miljonit eurot tuli Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist, ülejäänud Eesti riigieelarvest ja partnerite omaosalusena.
