Keskkonnatasud

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

Eesti keskkonnatasude süsteem on olulises osas välja kujunenud ning keskkonnatasude määrad on pidevalt kasvanud vastavalt ökomaksureformi põhimõtetele. Keskkonnatasude määrad on sätestatud keskkonnatasude seadusega.

Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha rakendusasutuseks keskkonnaprojektide finantseerimisega.

Keskkonnatasude 2016+ raamakava koostamise protsessi kohta saab lähemalt lugeda siit.

Keskkonnatasude laekumise ülevaade

 

Keskkonnakasutuse väliskulude hindamine
 

Valminud on uuring. „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine“. Töö valmis kahes etapis.

I etapi eesmärk oli Eestis oluliste keskkonnakasutuse vormide keskkonnamõjude väljatoomine ja kirjeldamine. Lisaks tehti töö käigus ettepanekud väljatoodud keskkonnamõjude ulatuse ja intensiivsuse hindamiseks kasutatavate metoodikate kohta. Hinnati töösse kaasatud keskkonnakasutuse vormide olulisust, mille alusel valiti välja II etapi fookuses olevad prioriteetsed valdkonnad.

II etapi eesmärk oli välja tuua, milliseid kulusid tuleb kanda selleks, et vähendada töösse kaasatud valdkondade keskkonnakasutuse mõjusid ning milliseid kulusid need mõjud ühiskonnale kaasa toovad. Iga valdkonna keskkonnamõju hindamiseks valiti välja konkreetne metoodika ning selle alusel arvutati vastava keskkonnakasutuse vormi välismõju rahaline väärtus.

Keskkonnakasutuse välismõjude hindamine on seotud järgmiste Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetega:

  • Analüüs ja ettepanekud keskkonnatasude suunamiseks piirkondadesse, mida enim kahjustab loodusvarade kasutuselevõtuga kaasnev negatiivne keskkonnamõju (tähtaeg: jaanuar 2020)
  • Analüüs ja ettepanekud keskkonnatasude süsteemi uuendamise kohta (tähtaeg: jaanuar 2020)

 

"Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs" - I etapp
 

Lõpparuanne 24.07.2018
Kokkuvõte A
Kokkuvõte B
Summary (ENG)

Lisad:
Lisa 1 DPSIR kontseptsiooni kasutamise ja rakendusvõimaluste analüüs 
Lisa 2 Saasteainete väljutamine välisõhku, ebameeldiv lõhn 
Lisa 3 Müra
Lisa 4 Vibratsioon
Lisa 5 Veekogude paisutamine ja tõkestamine 
Lisa 6 Saasteainete heide vette ja veekasutus (veevõtt) 
Lisa 7 Maa hõivamine ja mulla katmine 
Lisa 8 Kaevandamine 
Lisa 9a Inimese heaolu ja tervis 
Lisa 9b Inimese heaolu ja tervis 
Lisa 10  Eesti kasvuhoonegaaside heitest Eestis avalduva keskkonnamõju käsitlemise võimaluste analüüs 
Lisa 11a DPSIR tabelid (xlsx)
Lisa 11b DPSIR tabelid (xlsx)
Lisa 11c DPSIR tabelid (xlsx)
Lisa 12 PSI tabelid (xlsx)
Lisa 13 Teemakaardid
Lisa 14 Kasutatud ja loodud andmed
Lisa 15 Tagasiside
Lisa 16 Vahearuanne

Lisadega 13-16 tutvumiseks palume saata oma soov aadressil keskkonnaministeerium@envir.ee.

"Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs" - II etapp
 
Lõpparuanne (1.38 MB)
Lühikokkuvõte (266.47 KB)

 

 

 

Keskkonnatasudega seotud õigusaktid

Vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 48 on võimalik saastetasu asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.

Alates 2014. aasta detsembrist antakse saastetasu asendamisel abi vähese tähtsusega abina. Saastetasu asendatakse kuni 200 tuhande euro ulatuses kolme aasta jooksul, kusjuures selle hulgast tuleb maha arvata ka teistest riigiasutustest saadud vähese tähtsusega abi. See abiliik on mõeldud pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Lisaks vähese tähtsusega abile, mille maht on piiratud 200 tuhande euroga, võimaldab Keskkonnaministeerium edaspidi anda abi ka suuremas mahus eraldi abikava alusel. Selleks on abi energiatõhususe suurendamiseks, millega peab kaasnema vastavalt keskkonnatasude seadusele ka saastamise vähendamine vähemalt 15%.

Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava hõlmab ettevõtjate toetamist saastetasu maksmise kohustuse asendamisega keskkonnakaitsemeetme rahastamise kohustusega, millega peab kaasnema energiatõhususe kasv.

Saastetasu maksmise kohustuse tõhusate keskkonnakaitsemeetmete tegemise kohustusega asendamise (edaspidi saastetasu asendamine) eesmärk on saastamise vähendamine ning energiatõhususe edendamine. Toetatakse terviklikke tehnilisi keskkonnakaitseinvesteeringuid, mis lisaks saastamise vähendamisele tõstavad tootmise energiatõhusust ja vähendavad seeläbi energeetiliste ressursside kasutamise vajadust.

Lisaks keskkonnatasude seadusele reguleerib saastetasu asendamist keskkonnaministri 04.10.2012 käskkiri nr 1-2/10/919 „ Saastetasu maksmise kohustuse keskkonnakaitse meetmete finantseerimise kohustusega asendamise korra ja lepingu tüüpvormi kinnitamine“.

Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise korraldamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud haldusleping.

Uuringud

 

 

 

Viimati uuendatud: 7. veebruar 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.