Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.
Eesti keskkonnatasude süsteem on olulises osas välja kujunenud ning keskkonnatasude määrad on pidevalt kasvanud vastavalt ökomaksureformi põhimõtetele. Keskkonnatasude määrad on sätestatud keskkonnatasude seadusega.
Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha rakendusasutuseks keskkonnaprojektide finantseerimisega.
Keskkonnatasude 2016+ raamakava koostamise protsessi kohta saab lähemalt lugeda siit.
- Keskkonnatasude deklareerimist ja maksmist puudutav informatsioon:
- Energiatoodete, sh raske kütteõli (1% väävli sisaldusega) koteeritud Rotterdamis ja hakkepuidu hinnad on toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel
Keskkonnatasude laekumise ülevaade
- Keskkonnatasude laekumine riigieelarvesse 2005-2017
- Deklareeritud keskkonnatasude statistika alates 2011
- Riigieelarvesse laekunud ja sealt eraldatud ressursi- ja saastetasude kohta leiab informatsiooni Maksu- ja Tolliameti kodulehelt riigieelarve tasumiste aruannetest
Keskkonnakasutuse väliskulude hindamine
Keskkonnaministeerium alustab saastamise ja keskkonnale olulist mõju omavate sektorite, näiteks põlevkivitööstuse väliskulu hindamise metoodika välja töötamisega.
Väliskulude hindamise ehk välismõjude rahalise väärtuse väljaselgitamise metoodika on plaanis paika saada 2017. aastaks.
Keskkonnakasutuse ühiskonnale tekitatava kulu kompenseerimiseks või selle vähendamiseks tuleb vajaduse korral täpsustada nii keskkonnatasusid kui ka muuta teisi regulatsioone, nt keskkonnapiiranguid ja -norme.
18. ja 19. mail 2015. aastal toimus Keskkonnaministeeriumis seminar "Eesti keskkonnakasutuse välismõjude hindamine rahasse".
Seminari ettekannetega saate tutvuda siin:
Nils Axel Braathen, Cost-Benefit Analyses and the Environment
Nils Axel Braathen, External Cost Evaluation in Relation to Air Pollution Impacts
Nils Axel Braathen, The Use of Environmentally Related Taxes in OECD and Other Countries
Üllas Ehrlich, Energiasektori välismõjude majanduslik hindamine Eestis
Kaupo Heinma, Environmental Impact Assessment and Environmental Use in Estonia; joonis
Aija Kosk, Elurikkuse majanduslik väärtus. Tingliku hindamise meetodi rakendamine Eestis
Taavi Lai ja Hans Orru, Health Impact Assessment of Particulate Matter in Estonia and the External Costs
Siret Talve, Andrus Paat ja Evelin Põld, Põlevkivi tegeliku hinna arvutamine
Evelin Urbel-Piirsalu, Valdur Lahtvee, Helen Poltimäe ja Tea Nõmman, Experiences of Calculating/Valuing External Costs in SEI Tallinn
Katrin Väljataga, Evaluation of Data Availability from the Perspective of Ecosystem Approach
Väliskulude hindamise protsessi lühikirjeldusega saate tutvuda siin. Seminari kava leiab siit.
Keskkonnatasudega seotud õigusaktid
- Keskkonnatasude seadus
- Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad
- Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist (2016-2025. a)
Vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 48 on võimalik saastetasu asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.
Alates 2014. aasta detsembrist antakse saastetasu asendamisel abi vähese tähtsusega abina. Saastetasu asendatakse kuni 200 tuhande euro ulatuses kolme aasta jooksul, kusjuures selle hulgast tuleb maha arvata ka teistest riigiasutustest saadud vähese tähtsusega abi. See abiliik on mõeldud pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Lisaks vähese tähtsusega abile, mille maht on piiratud 200 tuhande euroga, võimaldab Keskkonnaministeerium edaspidi anda abi ka suuremas mahus eraldi abikava alusel. Selleks on abi energiatõhususe suurendamiseks, millega peab kaasnema vastavalt keskkonnatasude seadusele ka saastamise vähendamine vähemalt 15%.
Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava hõlmab ettevõtjate toetamist saastetasu maksmise kohustuse asendamisega keskkonnakaitsemeetme rahastamise kohustusega, millega peab kaasnema energiatõhususe kasv.
Saastetasu maksmise kohustuse tõhusate keskkonnakaitsemeetmete tegemise kohustusega asendamise (edaspidi saastetasu asendamine) eesmärk on saastamise vähendamine ning energiatõhususe edendamine. Toetatakse terviklikke tehnilisi keskkonnakaitseinvesteeringuid, mis lisaks saastamise vähendamisele tõstavad tootmise energiatõhusust ja vähendavad seeläbi energeetiliste ressursside kasutamise vajadust.
- Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava käskkiri
- Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava
Lisaks keskkonnatasude seadusele reguleerib saastetasu asendamist keskkonnaministri 04.10.2012 käskkiri nr 1-2/10/919 „ Saastetasu maksmise kohustuse keskkonnakaitse meetmete finantseerimise kohustusega asendamise korra ja lepingu tüüpvormi kinnitamine“.
Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise korraldamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud haldusleping.
Uuringud
- Keskkonnatasude mõjuanalüüs (SEI Tallinn, Tartu Ülikool RAKE, 2013), tagasiside arvestamine ja selgitused
- Keskkonnakulutuste analüüs (koostajad: Silja Kralik, Risto Kaarna, Mari Rell, Poliitikauuringute Keskus Praxis)
- Maavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel 2010–2015 (koostaja: Tea Nõmmann, Säästva Eesti Instituut)
- Keskkonnakaitse majandushoovad põllumajanduses (koostaja: EMÜ)
- Jäätmete saastetasu uuring (koostaja: Harri Moora, Säästva Eesti Instituut)
- Eesti õhusaaste väliskulude arvutamise võimalused (koostaja: Enn Kareda, Säästva Eesti Instituut)
- Keskkonnakaitse majandushoobade arendamine jäätmemajanduses (koostaja: Harri Moora, Säästva Eesti Instituut)
