Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.
Eesti keskkonnatasude süsteem on olulises osas välja kujunenud ning keskkonnatasude määrad on pidevalt kasvanud vastavalt ökomaksureformi põhimõtetele. Keskkonnatasude määrad on sätestatud keskkonnatasude seadusega.
Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha rakendusasutuseks keskkonnaprojektide finantseerimisega.
Keskkonnatasude 2016+ raamkava koostamise protsessi kohta saab lähemalt lugeda siit.
Keskkonnatasude deklareerimist ja maksmist puudutav informatsioon:
- Keskkonnaameti kodulehel
- Maksu- ja Tolliameti kodulehel
- Energiatoodete, sh raske kütteõli (1% väävli sisaldusega) koteeritud Rotterdamis ja hakkepuidu hinnad on toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel
Keskkonnatasude laekumise ülevaade
Keskkonnakasutuse väliskulude hindamine
Valminud on uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine“. Töö valmis kahes etapis.
I etapi eesmärk oli Eestis oluliste keskkonnakasutuse vormide keskkonnamõjude väljatoomine ja kirjeldamine. Lisaks tehti töö käigus ettepanekud väljatoodud keskkonnamõjude ulatuse ja intensiivsuse hindamiseks kasutatavate metoodikate kohta. Hinnati töösse kaasatud keskkonnakasutuse vormide olulisust, mille alusel valiti välja II etapi fookuses olevad prioriteetsed valdkonnad.
II etapi eesmärk oli välja tuua, milliseid kulusid tuleb kanda selleks, et vähendada töösse kaasatud valdkondade keskkonnakasutuse mõjusid ning milliseid kulusid need mõjud ühiskonnale kaasa toovad. Iga valdkonna keskkonnamõju hindamiseks valiti välja konkreetne metoodika ning selle alusel arvutati vastava keskkonnakasutuse vormi välismõju rahaline väärtus.
"Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs" - I etapp
Lõpparuanne 24.07.2018
Kokkuvõte A
Kokkuvõte B
Summary (ENG)
Lisad:
Lisa 1 DPSIR kontseptsiooni kasutamise ja rakendusvõimaluste analüüs
Lisa 2 Saasteainete väljutamine välisõhku, ebameeldiv lõhn
Lisa 3 Müra
Lisa 4 Vibratsioon
Lisa 5 Veekogude paisutamine ja tõkestamine
Lisa 6 Saasteainete heide vette ja veekasutus (veevõtt)
Lisa 7 Maa hõivamine ja mulla katmine
Lisa 8 Kaevandamine
Lisa 9a Inimese heaolu ja tervis
Lisa 9b Inimese heaolu ja tervis
Lisa 10 Eesti kasvuhoonegaaside heitest Eestis avalduva keskkonnamõju käsitlemise võimaluste analüüs
Lisa 11a DPSIR tabelid (xlsx)
Lisa 11b DPSIR tabelid (xlsx)
Lisa 11c DPSIR tabelid (xlsx)
Lisa 12 PSI tabelid (xlsx)
Lisa 13 Teemakaardid
Lisa 14 Kasutatud ja loodud andmed
Lisa 15 Tagasiside
Lisa 16 Vahearuanne
Lisadega 13-16 tutvumiseks palume saata oma soov aadressil keskkonnaministeerium@envir.ee.
"Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs" - II etapp
Keskkonnatasudega seotud õigusaktid
- Keskkonnatasude seadus
- Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad
- Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist (2016-2025. a)
Vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 48 on võimalik saastetasu asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.
Alates 2014. aasta detsembrist antakse saastetasu asendamisel abi vähese tähtsusega abina. Saastetasu asendatakse kuni 200 tuhande euro ulatuses kolme aasta jooksul, kusjuures selle hulgast tuleb maha arvata ka teistest riigiasutustest saadud vähese tähtsusega abi. See abiliik on mõeldud pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Lisaks vähese tähtsusega abile, mille maht on piiratud 200 tuhande euroga, võimaldab Keskkonnaministeerium edaspidi anda abi ka suuremas mahus eraldi abikavade alusel. Selleks on abi energiatõhususe suurendamiseks või keskkonnakaitse parandamiseks, millega peab kaasnema vastavalt keskkonnatasude seadusele ka saastamise vähendamine vähemalt 15%.
Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava hõlmab ettevõtjate toetamist saastetasu maksmise kohustuse asendamisega keskkonnakaitsemeetme rahastamise kohustusega, millega peab kaasnema energiatõhususe kasv. Toetatakse terviklikke tehnilisi keskkonnakaitseinvesteeringuid, mis lisaks saastamise vähendamisele tõstavad tootmise energiatõhusust ja vähendavad seeläbi energeetiliste ressursside kasutamise vajadust.
Saastetasu asendamise ja keskkonnakaitse parandamise kava hõlmab ettevõtjate toetamist saastetasu maksmise kohustuse asendamisega keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, millega peavad lisaks saastamise vähendamisele kaasnema tegevused, mis lähevad Euroopa Liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust kaugemale või tagavad nende normatiivide puudumisel keskkonnakaitse parandamise.
Lisaks keskkonnatasude seadusele reguleerib saastetasu asendamist keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1-2/21/139 „Saastetasu maksmise kohustuse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega asendamise korra, saastetasu asendamise komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitamine“.
Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise korraldamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud haldusleping.
Uuringud
- Keskkonnatasude mõjuanalüüs (SEI Tallinn, Tartu Ülikool RAKE, 2013)
- Keskkonnakulutuste analüüs (koostajad: Silja Kralik, Risto Kaarna, Mari Rell, Poliitikauuringute Keskus Praxis)
- Maavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel 2010–2015 (koostaja: Tea Nõmmann, Säästva Eesti Instituut)
- Keskkonnakaitse majandushoovad põllumajanduses (koostaja: EMÜ)
- Jäätmete saastetasu uuring (koostaja: Harri Moora, Säästva Eesti Instituut)
- Eesti õhusaaste väliskulude arvutamise võimalused (koostaja: Enn Kareda, Säästva Eesti Instituut)
- Keskkonnakaitse majandushoobade arendamine jäätmemajanduses (koostaja: Harri Moora, Säästva Eesti Instituut)
