Kaugpüük

​Kaugpüügi all mõistetakse kalapüüki väljaspool Läänemerd. Eesti Vabariigi lipu all sõitvatel kaugpüügilaevadel on püügiõigused kolmel veealal: Teravmägedel (Svalbard), Loode-Atlandil (NAFO) ja Kirde-Atlandil (NEAFC). Euroopa Liiduga ühinedes säilis Eestil nende rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena kalapüügiõigus suhtelise stabiilsuse põhimõtte alusel osakuna Euroopa Liidu kalapüügi kvoodist. Püügivõimalused lepitakse liikmesriikide vahel kokku NAFO ja NEAFCi aastakoosolekutel. 

Kaugpüügilaevastik koosneb traalpüügilaevadest, mille pardal toimub kala või kreveti esmane või lõplik töötlemine. Harilikult kasutatakse põhjatraale, vahel harva pelaagilisi traale. Laeva meeskond koosneb tavaliselt umbes 20 inimesest. Euroopa Liidu kalalaevastikuregistri andmetel oli Eestil 31. detsembri 2018. aasta seisuga kaugpüügil viis laeva, mis kuuluvad kolmele ettevõttele. Kolm laeva püüavad peamise sihtliigina krevetti (harilik süvameregarneel) ja kala ning kaks laeva ainult kala. Kõik laevad käisid 2018. aastal püügil.

Kalavarude olukorda NAFO veealal hindab NAFO teadusnõukogu, kasutades uurimisreiside ja/või töönduspüügi andmeid. Eesti töönduspüügi kohta aitavad teavet koguda laevade pardal viibivad NAFO vaatlejad. Püügivõimalused sõltuvad ennekõike kalavarude seisundist, sest NAFO alal rakendatakse lubatud kogupüügi (TAC) määramisel ettevaatuspõhimõtet (ingl precautionary approach), mis peaks tagama varu ja ökosüsteemi säilimise. Järjest enam arvestatakse varu hindamisel ka keskkonnatingimuste ja liikide vahelist mõju, st kasutatakse ökosüsteemipõhist lähenemist kalavarude majandamisele (ingl ecosystem approach to fisheries management) ning rakendatakse ohualdiste mereökosüsteemide (ingl vulnerable marine ecosystems) kaitset.
 

NEAFCi püügipiirkonnas hindab kalavaru olukorda ICES. Kirde-Atlandil on Eestile olulisimaks liigiks krevett, kelle püük Barentsi merel on reguleerimata. Suurim kvoot on eraldatud makrelli püügiks. Üldjuhul vahetavad Eesti kaugpüüdjad Kirde-Atlandi kala püügivõimalused Loode-Atlandi omade vastu ja kasutavad krevetipüügivõimalusi ise. Krevetivaru on Kirde-Atlandi püügipiirkonnas endiselt heas seisundis ja praegune saak varu ei ohusta, kuid piirkondade sulgemine kalade noorjärkude kaitseks ja krevetivaru nihkumine traditsioonilistelt püügialadelt mujale on muutnud osale laevadele selle varu püüdmise mitteatraktiivseks, kuna nad peavad ilma püüdmata läbima pikki vahemaid.

NAFO püügipiirkonna varu kohta antud hinnangute ja teadussoovitustega saab tutvuda NAFO kodulehel nafo.int; NEAFCi püügipiirkonna materjalidega NEAFCi neafc.org ja ICESi kodulehel ices.dk

 

Loe täpsemalt

Viimati uuendatud: 3. juuli 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.