Toidujäätmed ja toidujäätmete tekke vältimine

Toidujäätmete ja toidukaoga seotud keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on üha suurema tähelepanu all nii globaalselt, Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul läheb igal aastal maailmas üks kolmandik kogu inimestele tarvitamiseks toodetud toidust raisku. Toiduraiskamisega kaasnevad kasvuhoonegaaside heide, tarbetu vee ja põllumajandusmaa kasutamine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

  • toidujäätmed – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks.
  • toit (määruse nr 178/2002 mõistes) - töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega „toit” hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal.
  • toidukadu - mis tahes algselt inimestele tarbimiseks mõeldud toit, mis on toidutarneahelast või kodumajapidamistes majanduslikel või esteetilistel põhjustel või tarbimistähtaja ületamise tõttu eemaldatud, kuid mis on veel söödav ja inimtoiduks kõlblik.

Vältides ja vähendades toiduraiskamist on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nimetatud ressurssidelt, aga ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.

2015. aasta septembris lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid järgmiseks 15 aastaks ehk kuni 2030. ÜRO liikmesriikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtumist. Kestliku arengu eesmärk 12.3 käsitleb toiduraiskamist:

„Vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta. Vähendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusjärgsed kaod.“

Kuigi Eesti toidutarneahela erinevates etappides tekkivate toidujäätmete koguste võrdlus Euroopa majanduslikult enam arenenud riikide sarnaste andmetega näitab, et Eesti tarbijad ja ka toidutarneahela ettevõtted tekitavad suhteliselt vähem toidujäätmeid, on ka Eestil roll globaalses toiduraiskamises ja vajalik võtta meetmeid toidujäätmete tekke vähendamiseks.

Seniste uuringute andmetel tekib kõige suurem osa Eesti toidujäätmetest (üle 70% kogu tekkivast toidujäätmete kogusest) kodumajapidamistes, kus aastas tekib ühe elaniku kohta 54 kg toidujäätmeid ja 20 kg toidukadu. Kodumajapidamistele järgnevad toidujäätmete tekkes toitlustusasutused ja –ettevõtted ning kaubandusettevõtted. Siiski tuleb arvestada, et nii kaubandusettevõtetes kui toidutööstuses tekib ka loomseid kõrvalsaaduseid, mis ei ole üldjuhul käsitletavad kui jäätmed ja seetõttu jäätmearvestuses ei kajastu.

Toidujäätmete tekkimist ja toidukadu on varasemalt 2015. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimisel uuritud kodumajapidamistes, toitlustusasutustes ning kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtetes (uuringu lingid leitavad allpool). Samuti on käsil Maaeluministeeriumi tellitud projekt „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses (2016-2020)“. Lisaks on Keskkonnaministeerium tellinud kogu toidutarneahelat hõlmava tervikanalüüsi „Uuring kogu Eesti toidutarneahelas 2020. aastal tekkivate toidujäätmete ja toidukadude kohta (alates 2020)“, mille lõpparuanne valmib aprillis 2021. 

Loe lisaks:

 

Toidujäätmetega seotud poliitikakujundamisel ja meetmete võtmisel tuleks lähtuda toidujäätmete hierarhiast, mis põhineb jäätmehierarhial.

Toidujäätmete tekke vältimise hierarhia, kus kõige kõrgemal tasandil on toidu ülejääkide tekkimise vältimine. Kõige halvem variant on kõrvaldamine ehk ladestamine prügilas või põletamine energiakasutuseta.

 

Toidujäätmete tekke vältimise kava 

Jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ  kohustab liikmesriike kehtestama jäätmetekke vältimise programme. Jäätmetekke vältimise programmide raames on kohustuslik võtta vastu toidujäätmete tekke vältimise eriprogrammid.

Keskkonnaministeerium alustas 2020. aastal koostöös teiste ministeeriumide ja huvirühmadega toidujäätmete tekke vältimise kava koostamist. Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärk on vähendada toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. See tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja sotsiaalsüsteemi koormamiselt.

Seeläbi aitab Eesti saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50 % ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. 

Toidujäätmete tekke vältimise kava koostamiseks toimus koostöös Sotsiaalministeeriumiga viis huvirühmadele suunatud ümarlauda: 30. juuni 2020; 26. august 2020; 28. oktoober 2020; 17. november 2020; 15. detsember 2020. Ümarlaudade ja ideekorjete tulemusena valmis toidujäätmete tekke vältimise kava, mis liidetakse hiljemalt 2022. aasta lõpuks valmiva riigi jäätmekavaga 2023+ perioodiks. 

Toidujäätmete tekke vältimise kava leiate siit lingilt. 

Küsimused seoses toidujäätmete tekke vältimise kavaga palume edastada kristel.kibin@envir.ee.

Sotsiaalministeeriumi toidu ümberjaotamise edendamisega seotud tegevused leiate siit lingilt. 

Viimati uuendatud: 29. märts 2021

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.