Koostöö Euroopa Liidus

Euroopa Liidu Nõukogu
 

EL Nõukogu on ELi peamine otsustusorgan. Nõukogu esindab liikmesriike ning selle koosolekutel osalevad ministrid iga riigi valitsusest vastavalt päevakorrapunktidele.
 

Keskkonnanõukogu käib reeglina koos neli korda aastas (märtsis, juunis, oktoobris ja detsembris). Nendest kaks istungit (juuni, oktoober) toimub Luxembourgis ja kaks (märts, detsember) Brüsselis. Korra poolaasta jooksul toimub ka mitteametlik nõukogu eesistujariigis.

Keskkonnaministri vastutusalasse kuulub kalavarusid puudutavate teemade osas ka põllumajandus- ja kalandusnõukogu istung, mis toimub reeglina igakuiselt, välja arvatud august, kui EL institutsioonid Brüsselis kollektiivselt puhkavad. Korra poolaasta jooksul toimub ka mitteametlik nõukogu eesistujariigis.

Lisainformatsiooni leiab EL Nõukogu kodulehelt, kust on näiteks võimalik lugeda toimunud nõukogu istungite tulemusi ning vaadata reaalajas istungitel toimuvate seadusandlike aktide eelnõude arutelusid ja hääletusi ning pressikonverentse.

Euroopa Liidu Nõukogu töögrupid
 

EL Nõukogus toimuvad mitu korda nädalas liikmesriikide esindajate kohtumised keskkonnavaldkonna eelnõude arutamiseks.
 

Kohtumisi on kahte tüüpi:

  • Keskkonnatöögrupid (Working Party on the Environment), kus käsitletakse Euroopa Liiduga seotud eelnõusid (Euroopa Komisjoni poolt välja tulnud uusi keskkonnaküsimusi puudutavaid algatusi).
  • Rahvusvahelised keskkonnatöögrupid (Working Party on International Environmental Issues), kus tegeletakse rahvusvaheliste keskkonnaalaste teemadega nagu kestlik areng, kliimamuutused ja bioloogiline mitmekesisus ning valmistatakse ette EL seisukohti rahvusvahelisteks kohtumisteks.

Lisaks keskkonnatöögruppidele toimuvad igal nädalal ka sise-ja väliskalanduse töögrupid (Working Party on Internal and External Fisheries Policy), kus käsitletakse nii Euroopa Komisjoni poolt välja tulnud uusi kalandusvaldkonna algatusi kui ka kalandusläbirääkimisi kolmandate riikidega.

Keskkonnaministeeriumil on Brüsselis EV Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures kolm erialadiplomaati, kes vastutavad keskkonnaküsimusi puudutavate teemade eest. Lisainformatsiooni leiab EV Alalise Esinduse kodulehelt.

 

Eesti eesistumine 2017
 

Eesti oli esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini. Eesti kuulus ühte eesistumise triosse Bulgaaria ja Austriaga. Eesti korraldas eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust.
 

Eesti riigi üks prioriteetidest oli kaasav ja kestlik Euroopa, mille fookuses on puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine.

Keskkonnavaldkonna prioriteedid olid:

  • kliima õigusaktid (ETS, ESR, LULUCF) ja rahvusvahelised läbirääkimised ÜRO kliimamuutuste konventsiooni raames;
  • öko-innovatsioon.

Kalanduse valdkonna prioriteedid olid:

  • Läänemere lõhevarude majandamise mitmeaastane kava;
  • kala kvoodimäärused EL vetes ja väljaspool.
     

Lisainformatsiooni eesistumise kohta leiab Nõukogu sekretariaadi kodulehelt.

 
Viimati uuendatud: 6. veebruar 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.