Kliimapoliitika põhialused
Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on
riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja
positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava
2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Heitkogustega kauplemine
Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemiseks on mitu erinevat süsteemi ning heitkoguse ühikud on erinevate nimetustega. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kauplemissüsteemidest, erinevatest ühikutest ja kauplemise tulude kasutamisest.
Kliimarahastus
Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust vähemalt pool tuleb kasutada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks. Järgnevalt saab täpsemalt lugeda kliimarahastusest ning Eesti toetatud kliimaprojektidest.
