Euroopa Liidu kliimaeesmärgid

Eesmärgid aastaks 2020

2005. aastal leppisid Euroopa Liidu juhid kokku pikaajalistes kliimaeesmärkides, mille kohaselt tuleb ELil aastaks 2020:

  • Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga
  • Toota 20 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest
  • Suurendada energiatõhusust 20 protsendi võrra

Eesmärkide täitmiseks on võetud kasutusele mitmeid meetmeid, millest kaks põhilist on:

  • EU ETS ehk ELi HKS (heitkogustega kauplemise süsteem)
  • ESD ehk jagatud kohustuse otsus


Loe lähemalt »

Eesmärgid aastaks 2030

Kliimamuutustega tegelemisel initsiatiivi haarates on Euroopa Liit üle vaadanud püstitatud eesmärgid ning selle tulemusena on aastaks 2030 seatud kolm põhilist, sh ka Pariisi kliimaleppega haakuvat eesmärki:

  • Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga
  • Toota 27 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest
  • Suurendada energiatõhusust 27 protsendi võrra

Lisaks eelmisel perioodil alustatud ETSi ehk ELi HKSi süsteemiga on selleks perioodiks kokku lepitud ESD-mehhanismi täiustus ESR ehk jagatud kohustuse määrus. Samuti hakatakse eraldi arvestama heitkoguste muutust seoses maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega ehk nn LULUCF-valdkonnaga.

Loe lähemalt »

Eesmärgid aastaks 2050

Euroopa Liit on pikaajalised kliimaeesmärgid kokku võtnud dokumendis "Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050", mille peamiseks eesmärgiks on:

  • Vähendada süsinikuheidet 80-95 protsenti võrreldes 1990. aastaga

See tähendab heite reaalset vähendamist EL-is ning ei hõlma heitkogustega kauplemist.

Eesmärgi saavutamiseks on vaja heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 40 protsendi ning 2040. aastaks 60 protsendi võrra. Koos teiste arenenud riikidega peab EL astuma järkjärgulisi samme madala süsinikuheitega majanduse suunas

Loe lähemalt »

 

 

Eesmärgid ja tegevused kuni 2020


2009. aastal jõustus Euroopa Liidus kõiki liikmesriike hõlmav kiima- ja energiapakett, millega kindlustatakse 2020. aastaks seatud kliima-ja energiaalaste eesmärkide täitmine. 
 

Pakett sisaldab kolme peamist eesmärki:

  • Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga
  • Tagada, et 20 protsenti energiavajadusest kaetakse taastuvate energiaallikatega
  • Suurendada energiatõhusust 20 protsendi võrra

Nende eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liit võtnud kasutusele erinevad meetmed:

  • Heitkogustega kauplemise süsteem (HKS ehk ETS)

    KHG heitkogustega kauplemise süsteem on ELi peamine meetod kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurtes käitistes, peamiselt energia ja tööstussektoris ning ka lennundussektoris. HKSi kuuluvad sektorid katavad umbes 45 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogusest. Seatud eesmärkide kohaselt peaks KHG heitkogus nendes sektorites vähenema 2005. aastaga võrreldes 21 protsenti.

  • Heitkoguste vähendamine non-ETS sektorites

    Heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvad sektorid, nagu majapidamised, põllumajandus, jäätmemajandus ja transport (va lennundus), moodustavad umbes 55 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Heite vähendamiseks nendes sektorites on liikmesriigid seadnud endale iga-aastase eesmärgi kuni aastani 2020, põhinedes jagatud kohustuse otsusele (Effort-Sharing Decision ehk ESD). Antud sektorites seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid on seatud liikmesriigi jõukusest lähtuvalt ning seetõttu riigiti erinevad. Kõige jõukamad riigid peavad KHG heitkoguseid vähendama kuni 20 protsenti ning vähem jõukad riigid ei või oma heitkogust suurendada rohkem kui 20 protsenti. 2020. aasta eesmärkide kohaselt on Eesti KHG heitkoguse suurendamise piiranguks 11 protsenti.

  • Taastuvenergia

    Taastuvenergia direktiiviga on EL seadnud endale 2020. aastaks eesmärgi suurendada taastuvenergia osakaalu energia tootmises 20 protsendini ning taastuvenergia osakaalu transpordis 10 protsendini. Need eesmärgid on riigiti erinevad ning peegeldavad riikide erinevat lähtepunkti taastuvenergia tootmises ja võimekuses seda suurendada. Sellest tulenevalt peab näiteks Malta 2020. aastaks suurendama oma taastuvenergia osakaalu 10 protsendini, Rootsi aga koguni 49 protsendini. Eesti vastav eesmärk on 25 protsenti.

  • Innovatsioon ja rahastus

    Euroopa Liit toetab vähese CO2-heitega tehnoloogiate arendamist läbi erinevate programmide:
    • NER 300, mis keskendub taastuvenergia tehnoloogiatele ning süsiniku kogumisele ja säilitamisele
    Horisont 2020, mis rahastab teadustöö ja innovatsiooniga seotud projekte

  • Energiatõhusus

    Energiatõhususe suurendamiseks kehtestatud meetmed on välja toodud energiatõhususe plaanis ja energiatõhususe direktiivis.

  • Kasu

    2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamine aitab lisaks kliimamuutuste leevendamisele:
    • suurendada Euroopa Liidu energiajulgeolekut, vähendades regiooni sõltuvust energiaimpordist ning panustades Euroopa energialiidu loomisesse.
    • luua uusi töökohti, arendada keskkonnasäästlikku majanduskasvu ning muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks.

 

Eesmärgid ja tegevused kuni 2030

 
2014. aastal võeti Euroopa Liidus vastu „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“. Võttes kliimamuutustega tegelemisel initsiatiivi on Euroopa Liit seadnud endale 2020–2030 aastateks mitmeid eesmärke. See samm oli ka ettevalmistuseks ja eeskujuks Pariisi kliimaleppe sõlmimiseks – Euroopa Liit võttis endale õiglase ja ambitsioonika eesmärgi, et innustada kõiki teisi UNFCCC-ga liitunud riike.
 

Kolm põhilist eesmärki on:

  • Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga
  • Toota 27 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest
  • Suurendada energiatõhusust 27 protsendi võrra
  • Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga

    Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärk on seotud pikemaajalise eesmärgiga vähendada 2050. aastaks heitkoguste hulka 80-95 protsenti. Selle saavutamiseks on valitud kaks suunda:
    • Heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS ehk HKS) kuuluvates valdkondades vähendada heitkogust 43 protsenti võrreldes 2005. aastaga
    • HKS-ist väljajäävates valdkondades vähendada heitkogust 30 protsenti võrreldes 2005. aastaga. Selle eesmärgini jõudmiseks on valitud kaks viisi: ESR ehk JKM ning LULUCF.

    Kui HKSiga seotud eesmärgid on ELis ühtsed, siis HKSi mittekuuluvates valdkondades on liikmesriikidel individuaalsed eesmärgid. Iga liikmesriik peab ise otsustama, kuidas talle seatud eesmärkideni jõuda. 2005. aasta valiti võrdluseks seetõttu, et just siis alustati majandusliku analüüsiga 2020. aastaks seatud eesmärkide täitmise kohta. 2005. aasta on selliseks võrdluseks ka oluliselt ajakohasem ja selgem kui 1990. aasta, mida seni tuginedes Kyoto protokollile kasutatakse.

  • Toota 27 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest

    Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks olla taastuvenergia valdkonnas maailmas juhtpositsioonil.
    Lähemalt taastuvenergia edendamisest.

  • Suurendada energiatõhusust 27 protsendi võrra

    Energiatõhususe edendamiseks panustatakse paljudele erinevatele meetmetele, näiteks:
    • Elektritarbimise vähenemine liikmesriikides 1,5 protsenti aastas
    • Liikmesriikide valitsused renoveerivad energiatõhusamateks vähemalt kolm protsenti enda kasutuses ja omanduses olevatest hoonetest aastas
    • Kohustuslikud energiatõhususe sertifikaadid hoonete müügil ja rentimisel
    • Minimaalse energiatõhususe standardid ning energiamärgistus erinevatel kodumasinatel, valgustusel ja televiisoritel
    • Kohustuslikud liikmesriikide energiatõhususe edendamise tegevuskavad iga kolme aasta järel
    • Tarkade arvestite kasutuselevõtt: 200 mln elektrivõrku ja 45 mln gaasivõrku aastaks 2020
    • Suurettevõtete kohustuslikud energiaauditid vähemalt iga nelja aasta järel
    • Tarbijatele tagatakse tasuta ligipääs energiatarbimise infole reaalajas ja minevikus
    Tutvu Eesti energiatõhususe tegevuskavaga.

  • Kasu

    Lisaks kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele on 2030. aastaks ette nähtud tegevuste eesmärkideks:
    • Tagada tarbijatele kättesaadava hinnaga elektrienergia
    • Suurendada Euroopa Liidu energiajulgeolekut
    • Vähendada energiaallikate importi välisriikidest
    • Luua uusi kasvuvaldkondi ja töökohti
    • Muuta elukeskkonda tervislikumaks, nt vähendada õhusaastet
    • Luua investoritele kindlus ELi otsuses liikuda madala süsinikuheitmega majanduse poole
    • Tagada tarbijatele kättesaadava hinnaga elektrienergia

 

Eesmärgid ja tegevused 2050. aastaks

 
Euroopa Liit on pikemaajalised kliimaeesmärgid kokku võtnud dokumendis „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050“. Eesmärkidest peamine on süsinikuheite vähendamine 80-95 protsenti võrreldes 1990. aastaga. See tähendab heite reaalset vähendamist ELis ning ei hõlma heitkogustega kauplemist. Eesmärgi saavutamiseks on vaja heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 40 protsendi ning 2040. aastaks 60 protsendi võrra. Koos teiste arenenud riikidega peab EL astuma järkjärgulisi samme madala süsinikuheitega majanduse suunas.

 

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) võttis 5. oktoobril 2018 vastu ülemaailmse kliimasoojenemise 1,5°C eriraporti. Eriraporti eesmärgiks oli anda valitsustele signaal, et kasvavate kasuhoonegaaside tingimustes ei tohiks maailma keskmine temperatuur tõusta üle 1,5°C võrreldes tööstusajastueelse tasemega ning selle jaoks on vaja kiireid, kaugeleulatuvaid ja pretsedendituid muutusi ühiskonna igas aspektis. Praeguse suuna kohaselt jõuab globaalne soojenemine 1,5°C tõenäoliselt ajavahemikus 2030–2052. Eriraporti autoriteks on 91 teadlast 40. riigist.

Võttes arvesse IPCC eriraportit avaldas Euroopa Komisjon 28. novembril 2018 teatisena pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“, milles on seatud eesmärk jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Strateegiline visioon põhineb toetaval alusanalüüsil, milles kirjeldatakse võimalikke tulevikustsenaariumeid ja hinnatakse võimalike muutuste mõjusid Euroopale.

Tee kliimaneutraalsuseni ei oma ühesektorilist lahendust ja vajab samaaegset tegutsemist seitsmes strateegilises valdkonnas: energiatõhusus; taastuvate ressursside kasutuselevõtt; puhas, turvaline ja ühendatud liikuvus; konkurentsivõimeline tööstus ja ringmajandus; infrastruktuur ja ühendused; biomajandus ja looduslikud süsinikusidujad; süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine.

Eesti kliimapoliitika raamdokumendiks on „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega lepiti kokku valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050, kuidas kasvuhoonegaaside heitkogust vähendada ning ühtlasi ka kliimamuutuste negatiivsete mõjudega kohaneda. Kliimapoliitika põhialused seab Eesti eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite vähendamise 80% võrra aastaks 2050.

2019. aastal valmis uuring Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste kohta.
 

Heitkoguste vähendamiseks peavad panustama kõik põhilised majandussektorid:

 

Energia

Kõikidest valdkondadest on energiasektoril suurim potentsiaal süsinikuheite vähendamiseks. Elektri tootmiseks nähakse ette taastuvaid energiaallikaid (näiteks tuule-, päikese- ja hüdroenergia ning biomassi kasutamine) või vähese süsinikuheitega energiaallikaid (tuumaenergia või fossiilsetel kütustel põhinev energia koos süsiniku kogumise ja talletamise tehnoloogiaga (CCU ja CCS). Samuti panustatakse „tarkade võrkude“ arendamisse.

Transport

Transpordisektori heitkoguseid plaanitakse vähendada 60 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Plaanitakse bensiini- ja diiselmootoreid veelgi ökonoomsemaks muuta ning pikemas plaanis asendada need hübriid- ja elektriautodega. Lennunduses ja raskeveokite kütusetarbimises plaanitakse biokütuste osakaalu suurendamist.

Hoonestus

Elumajadest ja büroohoonetest tingitud heitkoguseid saab vähendada ligikaudu 90 protsenti. Suurimat edu loodetakse liginullenergiamaja tehnoloogiast, vanade hoonete energiatõhusamaks renoveerimisest ning fossiilkütuste asendamisest kütmisel, jahutusel ning toidu valmistamisel.

Tööstus

Energiamahukad tööstusharud peavad panustama keskkonnasäästlikumatesse ja energiatõhusamatesse tehnoloogiatesse. Tööstusharud, kus heitkoguseid pole võimalik oluliselt vähendada (nt terase-, tsemendi- jms tööstused), peaksid hakkama rakendama süsiniku kogumise ja talletamise tehnoloogiaid (CCS).

Põllumajandus

Toidunõudlus maailmas üha kasvab, seetõttu on näha ka põllumajandussektori heitkoguste kasvu. Heitkoguseid peab vähendama väetiste kasutamisel ja loomakasvatuses, samas panustatakse ka süsiniku sidumisele muldadesse ja metsadesse. Ka liha vähenemine toidulaualt ning asendumine taimse toiduga aitab põllumajanduse heitkoguseid vähendada.

Eesti tegevused

Eesti on 2050. aastaks madala süsinikuheitega majanduse poole liikumiseks sõnastanud Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050.

2019. aastal valmis uuring "Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs".

 

Viimati uuendatud: 31. oktoober 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.