Siduvad kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ehk LULUCF) sektorist tuleneva süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevad LULUCF määrusest (EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais. Määruse kohaselt peavad LULUCF sektori heitkogused olema kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt (nn no-debit rule).
LULUCF sektoris hinnatakse KHG heidet ja sidumist järgmistes maakasutuskategooriates: metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad (sh turba-karjäärid), asulad ja muu maa. Kategooriad jagunevad omakorda vähemalt 20 aasta vältel samasse maakasutusklassi jäänud aladeks ja maakasutusmuutusega aladeks. Iga alakategooria all raporteeritakse aastast süsinikuvaru muutust järgmistes süsinikuallikates: elus biomass (maapealne ja maa-alune biomass), surnud orgaaniline aine (surnud puit ja varis) ja mullad (mineraal- ja turvasmullad). Lisaks antakse hinnang ka puittoodete (HWP) kohta alamkategooriates: saematerjal ja puitplaadid, kemi-termo-mehaaniline puitmass ning paber ja papp. Peale süsinikuvarus toimuvate muutuste peetakse arvestust ka dilämmastikoksiidide (N2O) ja metaani (CH4) voogude üle, mis tulenevad turvasmuldade kuivendamisest, põlengutest ning lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest muldades.
16. augustil 2022 toimus LULUCF veebikoosoleku, millega anti ülevaate LULUCF läbirääkimiste hetkeseisust ja edasistest arengutest.
Ettekandes käsitleti Euroopa Liidu Maakasutuse, Maakasutuse muutuse ja Metsanduse (LULUCF) määruse muutmise ettepaneku läbirääkimiste hetkeseisu ja vahetulemusi ning läbirääkimiste edasist käiku Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahelistel triloogidel.
LULUCF sidumisvõimekuse analüüs 2021
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sidumisvõimekuse uuring analüüsimaks kompleksselt LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside (KHG) sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Uuringu koostas Keskkonnaagentuur koostöö Eesti Maaülikooliga.
- Kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult sidumise suurendamist toetavatest meetmetest, aktiivselt tuleb panustada ka heite vähendamist soodustavatesse tegevustesse kõigis LULUCFi kategooriates. Arvestada tuleb ka meetmete sotsiaal-majandusliku mõjuga, mis eeldab kompromisse erinevate eesmärkide vahel.
- LULUCFi sektori siseselt on KHG sidujateks olnud metsamaa ja puittoodete kategooriad, suurimad heitjad on märgalad, põllumaad ja asustusalad. Heidet mõjutavad peamiselt metsade vanuseline struktuur, majandamise praktikad metsa- ja põllumaal, kuivendatud turvasmuldadest tulenev heide, aiandusturba heitkogused ning süsiniku sidumine puittoodetes.
-
LULUCFi täiendavate meetmete planeerimisel on oluline arvestada pikka perspektiivi, sest mitmete meetmete positiivne mõju avaldub kaugemas tulevikus nii süsinikubilansi kui sotsiaal-majanduslikust aspektist.
-
Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline tõsta süsiniku koguhulka, mis on seotud metsa biomassi ja puittoodetesse, ning samal ajal arvestada ka asendusefektiga. Asendusefekt võimendub astmetena, süsinikku saab puitu taas siduda ning sama süsinikukogus jääb ringlema, st puidukasutuse „võit“ võimendub ajas. Nii süsinikubilansi kui ka sotsiaal-majanduslikust aspektist on suurima mõjuga paberipuidu ekspordi asendamine töötlemisega Eestis.
-
Metsanduse mõju KHG netosidumisele on pikemas perspektiivis nullile lähenev kõikide stsenaariumite korral ning sidumisvõime kasv (netojuurdekasvu suurenemine) eeldab majandusmetsades täiendavate metsakasvatuslike võtete rakendamist ja/või metsamaa pindala suurendamist. Metsakasvatuslike tegevustega on võimalik mõjutada nii metsa süsinikusidumise võimekust, seotud süsiniku kogust kui metsast saadava puidu kvaliteeti ja tulu.
-
Koguraiemahu olulisel vähenemisel suureneb küpsete majandusmetsade pindala ja osakaal oluliselt, mis ei ole pikas perspektiivis soodus nii kliimaeesmärkide (metsade sidumisvõime tasapisi väheneb, häiringute oht suureneb, puittoodetesse seotava süsiniku kogus väheneb) kui majanduslikust vaatest (lisandväärtuse langus, kallimate sortimentide osakaalu vähenemine, vähenev omanikutulu ja investeeringud metsakasvatusse).
-
Pikas perspektiivis metsamaa tagavara kasvab kõigi uuringus vaadeldud 4 stsenaariumi puhul, kuid mitte järjepidevalt 100 aasta jooksul. Kasv võib olla nii vaadeldava perioodi alguses, kesk- või lõpuosas. Ka stsenaariumi uuendusraie 5 miljonit m3 korral hakkab metsade kogutagavara metsa vananemise tõttu sajandi lõpuosas langema, mis toob kaasa heitkogused LULUCF sektoris.
-
Majandusmetsa vanuselise struktuuri ühtlustumisele viiksid kiiremini arvestuslangi ja ühtlase kasutusse stsenaariumid, küpsuslank ja uuendusraie 5 miljonit m3 suurendaksid ebaühtlust veelgi.
-
Orgaaniliste väetiste kasutamine, mitmekesistatud ja pikemad külvikorrad, liblikõieliste kultuuride ja vahekultuuride kasvatamine, happeliste muldade lupjamine ning mustkesa vältimine külvikorras suurendavad mulla Corg varu ja vähendavad KHG heidet.
-
Turvasmuldade harimine moodustab ligi 40% põllumajandusega seotud KHG heitest. Haritavate turvasmuldade viimine püsirohumaade alla, taastamine märgalana (sh märgalaviljelus) või metsastamine vähendab KHG heitkoguseid.
-
Jääksoode korrastamine (märgala taastamine või metsastamine) võimaldab oluliselt vähendada KHG heitkoguseid. Kliimaeesmärke silmas pidades on jääksoode korrastamine kiiresti mõjuv kuluefektiivne tegevus. Aiandusturba kaevandamisest tekivad olulised sektorit mõjutavad heitkogused, prognoositav kaevandusmaht ületab ette antud referentstaset keskmiselt 13%.
-
Juhul kui rakendada uuringus toodud täiendavate meetmete koonstsenaariumi on võimalik tõsta 2030 aastaks sektori sidumist ligikaudu 0,5 mln CO2 ekvivalendi võrra.
-
Pidevalt kasvavad nõuded nii KHG inventuuri metoodikale kui ka andmete täpsusele. Lähiaastatel on vaja täpsustada nii maakasutuse arvestamise põhimõtteid ja metoodikat, leida riigispetsiifilised heitetegurid ning täiustada ja arendada KHG bilansi arvutamise mudeleid.
Metsanduse arvestuskava
LULUCF määrusest tulenevalt peavad ELi liikmesriigid koostama metsanduse arvestuskava, milles on näidatud metsade võrdlustaseme (Forest Reference Level, lühendina FRL) määramiseks vajalik informatsioon. Metsade võrdlustase (FRL) on vajalik selleks, et hinnata süsiniku emissiooni ja sidumist majandatava metsamaa kategooriast. Lisaks majandatava metsamaa kategooriale kuuluvad LULUCF sektori arvestusse veel ka sellised kategooriad nagu metsastatud maa, raadatud maa, majandatav põllumaa, majandatav rohumaa, majandatav märgala (alates aastast 2026) ja puittooted (HWP).
Mis on metsanduse arvestuskava kehtivusperiood?
Käesolev metsanduse arvestuskava on esitatud perioodiks 2021-2025. Metsanduse arvestuskava perioodi 2026-2030 kohta tuleb esitada 30. juuniks 2023.
Mis on metsanduse arvestuskava sisu?
Metsanduse arvestuskavas on peamiselt kirjeldatud metsade võrdlustaseme (FRL) määramiseks kasutatud metoodikat, andmeid ja modelleerimist. Lisaks on kirjeldatud Eesti metsi ja metsa majandamist, metsapoliitikat ja teisi metsandusega seotud kavasid ja dokumente. Kirjeldatakse ka erinevaid raiestsenaariume ning näidatakse metsade tagavara muutusi nende korral. Metsanduse arvestuskavas tuuakse välja metsade võrdlustase (FRL), mis on arvutatud nii koos kui ilma raietoodeteta (HWP).
Milleks metsade võrdlustaseme (FRL) number vajalik on?
Metsade võrdlustaseme number on vajalik selleks, et liikmesriik saaks pidada LULUCF määruse kohaselt kasvuhoonegaaside emissioonide ja sidumise arvestust majandatavalt metsamaalt. Majandatava metsamaa kategooria on vaid üks osa LULUCF sektorisse kuuluvatest kategooriatest. Lisaks majandatavale metsamaale kuuluvad LULUCF arvestusse veel ka sellised valdkonnad nagu metsastatud maa, raadatud maa, majandatav põllumaa, majandatav rohumaa, majandatav märgala (alates aastast 2026) ja puittooted (HWP). Metsanduse arvestuskavas määratud metsade võrdlustase (FRL) on vajalik vaid majandatava metsamaa süsiniku emissioonide ja sidumise arvestuse jaoks.
Miks on metsade võrdlustaseme numbrid välja toodud nii HWP-ga kui ilma selleta? Kas neid käsitletakse eraldi?
LULUCF määruse nõue on neid eraldi välja tuua, et oleks näha HWP (puittoodetesse seotava süsiniku) osakaal, kuid majandatavalt metsamaalt kasvuhoonegaaside emissioonide ja sidumise arvestuses vaadatakse ikkagi lõppnumbrit s.t FRL koos HWP-ga.
Kas metsanduse arvestuskavas määratud metsade võrdlustase (FRL) piirab Eesti metsade majandamist?
Ei, nii määrus kui ka FRL number ei sea liikmesriigile piiranguid metsa majandamiseks.
Mis juhtub, kui arvestusreeglite järgi seotakse süsinikku vähem, kui metsade võrdlustase ette näeb?
Juhul, kui intensiivsema metsamajandamise käigus määruse kehtivusperioodi jooksul seotakse majandataval metsamaal süsinikku vähem, kui võrdlustase (FRL) ette näeb, saab puuduoleva osa kompenseerida läbi majandatava metsamaa paindlikkusmeetme (määruse artikkel 13). Juhul, kui nimetatud paindlikkusmeetmed pole piisavad, saab kogu LULUCF sektori peale kokku kasutada veel ka üldisi paindlikkusmeetmeid (määruse artikkel 12). Kogu LULUCF sektori peale kokku peavad määruse nõuete kohaselt liikmesriigi kasvuhoonegaaside emissioonid ja sidumised olema vähemalt tasakaalus (no-debit rule).
Viimati uuendatud 10.10.2022