Biojäätmed

ÕIGUSAKTID

• Jäätmeseadus
• Keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 "Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" (nn sortimismäärus)
• Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu"
• Keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 "Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded"
• Keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 "Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta" 
• Jäätmete raamdirektiiv

JUHENDID

• Olmejäätmete liigiti kogumise juhis (eestikeelne).pdf | 1.52 MB | pdf
• Olmejäätmete liigiti kogumise juhis (venekeelne).pdf | 102.71 KB | pdf
• Olmejäätmete liigiti kogumise juhis (ingliskeelne).pdf | 660.06 KB | pdf
• Jäätmete liigiti kogumine eesti viipekeeles
• Biojäätmete elukaare joonis (eestikeelne) | 10.9 MB | pdf
• Biojäätmete elukaare joonis (venekeelne) | 10.85 MB | pdf
• Lühivideo „Biojäätmete liigiti kogumisel on pointi“ (eestikeelne)
• Lühivideo „Biojäätmete liigiti kogumisel on pointi“ (venekeelne) 
• Õppevideo „Biojäätmed - juhised koduseks kompostimiseks" (eestikeelne)
• Õppevideo „Biojäätmed - juhised koduseks kompostimiseks" (venekeelne)
• Biojäätmete kompostimine
• Jäätmeliikide tähistamise piktogrammid

UURINGUD

• Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring, 2020 | 1.77 MB | pdf

STATISTIKA ja ÜLEVAATED

• Jäätmeteke Eestis jäätmeliikide kaupa

Biojäätmete tekkekohalt kogumise kohustus 

• Hiljemalt 31.12.2023 pidid kohalikud omavalitsused korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid tekkekohal ei kompostita (jäätmeseadus § 31 lg 4 ja 136¹² ning sortimismääruse § 2 ja 3). Nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (artikkel 22).

Tekkekohalt biojäätmete äraveoga peavad liituma kõik need elanikud, ettevõtted ja asutused, kes tekkekohas biojäätmeid ei komposti. Kohalikele omavalitsustele mõeldud abimaterjalid asuvad Keskkonnaameti veebilehel. 

Enamik omavalitsusi korraldas tekkekohalt kogumise hiljemalt 2023. aasta lõpuks, üksikutes omavalitsustes täideti nõue hilinemisega 1. aprilliks 2024. Seega alates aprillikuust on kõikides omavalitsustes (v.a väikesaared Ruhnu, Vormsi ja Kihnu) võimalik liigiti kogutud biojäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale oma kinnistu juurest. Kui inimesel siiski puudub jätkuvalt võimalus jäätmevedajale biojäätmeid üle anda või puuduvad selleks sobilikud kogumisvahendid, siis tuleks pöörduda asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole. 

Riik toetas biojäätmete liigiti kogumisele üleminekut KIKi toetusvoorudega kogusummas 2,3 miljonit eurot. Lisaks toetas KIK kompostimisväljakute rajamist 200 000 euroga ning biojäätmetest biogaasi tootmise rajatisi 6,86 miljoni euroga. 

Biojäätmete äraveo sagedus

Biojäätmete konteineri tühjendus peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, kuid kohalik omavalitsus võib ette näha sagedasema äraveo. Biojäätmete konteinerit tühjendab sama jäätmevedaja, kes tühjendab ka segaolmejäätmete konteinerit. Suvel on mõistlik tühjendada biojäätmete konteinerit sagedamini. 

Komposter (Kompostikast) ja kompostimine

Biojäätmete kompostimise nõuded kehtestab kohalik omavalitsus, sh nõuded selle kohta, kus ja milliseid biojäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas ning kus on selleks vajalik pealt ja külgedelt kinnine komposter ehk kompostikast. Üldiselt on füüsilistel isikutel lubatud biojäätmeid tekkekohas kompostida. Korteriühistutele võivad kohalikud omavalitsused seada piiranguid. Teised juriidilised isikud võivad biojäätmeid tekkekohas kompostida, kui see on omavalitsuse poolt lubatud, kuid neil tuleb lisaks vormistada jäätmekäitleja registreering biojäätmete ringlussevõtuks. Komposter võib olla nii ise ehitatud kui poest ostetud, soojustatud või soojustamata. Kompostimisest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust, kes teeb vastava märke jäätmevaldajate registrisse. Kui nõuetekohasest kompostimisest pole omavalitsust teavitatud, võib jäätmevedaja alustada biojäätmete veoteenuse osutamist vastavalt eelnevalt saadetud veograafikule ja hinnakirjale. Kohalikku omavalitsust ei ole vaja teavitada, kui lisaks kompostrile on kasutusel ka biojäätmete konteiner, kuna ei ole soovi kõiki toidujäätmeid oma kompostrisse panna. Biojäätmete tekkekohas kompostimisel tuleb ka saadav kompostmuld omal kinnistul ise ära kasutada.

Biojäätmete konteiner

Kui biojäätmeid tekkekohas ei kompostita või kompostitakse vaid osa biojäätmeid, tuleb kasutusele võtta biojäätmete konteiner. Soovituslikult on biojäätmete konteiner pruuni värvi, et ei tekiks segadust jäätmete õigesse konteinerisse panemisel. Biojäätmete konteiner võib olla ka muud värvi, kuid sel juhul tuleb sellele panna biojäätmetele viitav kleebis. Biojäätmete konteiner võib olla (kuid ei pea olema) perforeeritud külgedega või filterkaanega, mõlemal juhul on eesmärgiks vähendada haisu teket konteineris. Mõni kohalik omavalitsus korraldab ise biojäätmete konteineri viimise kinnistutele. Kui omavalitsus seda ei tee, siis on võimalik soetada konteiner kas jäätmevedajalt, edasimüüjalt või kauplusest. Konteiner peaks vastama standardile EVS-EN 840-1:2020, mis tagab, et see on kvaliteetne ja jäätmeveokiga mehaaniliselt tühjendatav. Kuna biojäätmed on rasked, siis on soovitav kasutada mitte suuremat kui 240L konteinerit, vastasel juhul võib konteiner tühjendamisel raskuse tõttu puruneda. 

Korduvad küsimused

Kas biojäätmete konteiner või komposter peab kasutusel olema, kui majapidamises on juba olemas köögihunt? Toidujäätmete kanalisatsiooni juhtimine ei ole hea vee-ettevõtte seisukohast, kuna lisab oluliselt koormust ja takistab seega reovee käitlemist. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 4 punkti 2 kohaselt peab ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastama veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskasnalisatsiooni juhitav reovesi ei tohi kahjustada ühiskanalisatsiooni toimimist. Täpsemad nõuded kehtestatakse kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. Jäätmeseadus näeb ette, et köögi- ja sööklajäätmeid kogutakse biojäätmete konteinerisse või kompostitakse tekkekohas, mitte ei juhita ära kanalisatsiooni kaudu. Ka ringlussevõtu seisukohast on biojäätmete konteinerisse kogumine tulemuslikum, kuna reoveesette ringlussevõtt pole Eestis seni veel edukas olnud. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamisest tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Seega isegi kui on olemas köögihunt, ei vabasta see jäätmevaldajat konteineri kasutamise või oma biojäätmete kompostimise kohustusest.  

Kas omavalitsus võib jäätmehoolduseeskirjas määrata piirkonnad (üksikud metsatalud, väikesaared vms), mis on küll korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, kuid kust biojäätmete tekkekohalt kogumist ei toimu, sest tekkekohas kompostimine on omavalitsuse hinnangul mõistlikum? Omavalitsuse ülesanne on korraldada kas biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumine või tagada nende tekkekohas ringlussevõtt. KOV võib määrata piirkonnad, kus biojäätmeid tuleb tekkekohal kompostida, kui on tagatud, et kompostimine kõigil nendel kinnistutel ka tegelikkuses toimub ning biojäätmed ei satu segaolmejäätmete või muude jäätmete hulka ning et saadav kompostmuld on võimalik samal kinnistul ära kasutada. Pigem võiks see kõne alla tulla üksikute majapidamiste puhul, sest alati ei pruugi inimestel olla soovi oma biojäätmeid ise kompostida. KOV peaks looma neis piirkondades olevatele jäätmevaldajatele võimalused biojäätmeid kohapeal kompostida (nt jagades kompostimise juhendmaterjale, vajadusel ka kompostreid). Kui sellesse piirkonda jääb juriidilisi isikuid (ettevõtted, asutused), siis neil on vajalik biojäätmete tekkekohas ringlussevõtuks jäätmekäitleja registreering.

Kas kehtivatest nõuetest lähtuvalt peaksid juriidilised isikud oma biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimiseks vormistama jäätmekäitleja registreeringu? Juriidilised isikud (näiteks kohvikud, restoranid, aga ka lasteaiad, koolid) võivad biojäätmeid soovi korral kompostida, kui see on kooskõlas kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 73 lg 4 punktist 1 ja § 98⁷ lg 3 punktist 1 ei ole selleks vaja jäätmeluba (eeldusel, et kompostitakse alla 5 tonni biojäätmeid aastas), kuid on vajalik jäätmekäitleja registreering. Registreeringuga kaasneb aruande esitamine KOTKASe infosüsteemis üks kord aastas. Kindlasti tuleb ka oma biojäätmeid kompostival juriidilisel isikul tagada, et saadud kompost kasutatakse ära samal kinnistul. Seetõttu võib olla mõistlik kasutada paralleelselt nii kompostrit kui ka biojäätmete konteinerit.

Kas korteriühistud võivad oma biojäätmeid kohapeal kompostida? Jah, korteriühistud võivad soovi korral oma biojäätmeid ise kompostida. Seda on mõistlik teha väiksemates korteriühistutes, kus suudetakse tagada kompostitava materjali puhtus ning saadud kompost on võimalik omal kinnistul ära kasutada. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 73 lg 4 punktist 1 ja § 98⁷ lg 3 punktist 1 ei ole ühistul selleks vaja jäätmeluba ega jäätmekäitleja registreeringut. Kui on tegemist väga väikse korteriühistuga (nt kolme korteriga ühistu), siis võib iga korter kasutada eraldi kompostrit. Sageli on maapiirkonnas kortermajade juures aiamaad, kus saadud komposti on võimalik kohe ära kasutada.

Biojäätmete tekkekohas kompostimise korral võib tiheasustusalal segaolmejäätmete äravedu toimuda harvemini. Kas harvem vedu võib toimuda ka siis, kui biojäätmed kogutakse konteinerisse ja antakse regulaarselt jäätmevedajale üle? Olmejäätmete äravedu tiheasustusalal peab jäätmeseaduse § 71 lg 2 punkti 2 kohaselt toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Selgesõnaline erand on kehtestatud vaid olukorraks, kus kinnistul tekkivate biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud. Sellisel juhul võib segaolmejäätmete veosagedust harvendada, kuid vedu peab toimuma vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Vastav seadusemuudatus hakkas kehtima 2015. aastal, mil biojäätmete äravedu toimus veel vähestes omavalitsustes. Kuna erand ei puuduta biojäätmete veoteenuse kasutamist, siis ei saa omavalitsus võimaldada jäätmevaldajale harvemat vedu, kui biojäätmed kogutakse jäätmevedajale üleandmiseks konteinerisse. 

Millistel juhtudel võib omavalitsus teha erandeid biojäätmete liigiti kogumise kohustusest? Jäätmeseaduse § 31 lõike 6 kohaselt võib omavalitsus ette näha erandi jäätmete tekkekohalt liigiti kogumise kohustusest,  kui seda on põhjendatud jäätmekavas ja see on sätestatud jäätmehoolduseeskirjas ning täidetud on vähemalt üks jäätmeseaduse § 31 lg 6 toodud tingimustest. Vastavad erandi tegemise võimalused tulenevad jäätmete raamdirektiivi artikli 10 lõikest 3. Kuigi jäätmete liigiti kogumise kohustuse kohaselt on nõutav, et jäätmeid hoitakse liigist ja laadist lähtudes eraldi, võib teatavat liiki jäätmeid koos koguda tingimusel, et see ei takista jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu ega muud taakasutamist kooskõlas jäätmehierarhiaga. 

Üldisest jäätmete liigiti kogumise kohustusest võib kõrvale kalduda ka muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mida kohaliku omavalitsuse üksus analüüsib kohalikke olusid arvestades. Näiteks juhul, kui teatavate jäätmevoogude liigiti kogumine põhjustaks kõrvalistes ja hõredalt asustatud piirkondades negatiivset keskkonnamõju, mis kaalub üles selle üldise keskkonnakasu, või toob kaasa ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud. Halvasti ligipääsetavates piirkondades või asukohtades, kus teekoormus ei võimalda raskete jäätmeautode ligipääsu, tuleb alternatiivina kaaluda väiksemate autode (mikrobusside) kasutamist ja küla või mitme majapidamise tarbeks ühise jäätmemaja rajamist, kus liigiti kogumine on võimalik.

Samuti võib teatud liiki jäätmeid koos koguda, kui on tagatud, et jäätmekäitluskohas, kuhu jäätmed suunatakse, toimub jäätmete sortimine, mille järel on võimalik jäätmed korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga. 

Majanduslikel põhjustel jäätmete liigiti kogumise korraldamisest erandite rakendamisel tuleb võtta arvesse liigiti kogumise üldist majanduslikku kasu, sealhulgas välditud otseseid kulusid ning kulusid, mis on tingitud segaolmejäätmete kogumise ja töötlemise negatiivsest mõjust keskkonnale ja tervisele, teiseste toorainete müügist saadavat tulu ja selliste materjalide jaoks turgude loomise võimalust, samuti jäätmetekitajate ja toodete tootjate makseid, mis võivad jäätmekäitlussüsteemide kulutõhusust veelgi parandada. Liigiti kogumisest majanduslikel põhjustel tehtav erand peab sisaldama arvutuslikku analüüsi, mis tõendab, et teatud jäätmete liigiti kogumisega kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ebaproportsionaalselt suured majanduslikud kulud, arvestades muu hulgas saastaja maksab põhimõtet. Arvestada tuleb, et liigiti kogudes saadakse ringlussevõtuks parema kvaliteediga materjal, mis vähendab keskkonna- ja tervisekahju kulusid.