|
|
Esileht » Valdkonnad » Vesi » Jõed, järved ja rannikuvesi
Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" raames jagatakse Ühtekuuluvusfondi vahendeid vastavalt struktuuritoetuste seadusele. Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ projektide rahastamise toetuseks on perioodiks 2007-2013 kavandatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ca 19,2 miljonit eurot, kusjuures avatud taotlusvooru raames planeeritakse toetusi jagada vähemalt 10 miljoni euro ulatuses. Meetme eesmärk on veekogude hea seisundi saavutamine aastaks 2015. Meetme raames planeeritavad tegevused peavad aitama kaasa veekogu hea seisundi ja potentsiaali säilitamisele või saavutamisele.
5. juulil 2010. aastal allkirjastas keskkonnaminister meetmemääruse, mis sätestab vooluveekogude seisundi parandamiseks toetuse andmise tingimused ja avatud taotlusvooru menetlemise korra. Määrus on kättesaadav riigiteatajast ning käesolevalt lingilt meetme määrus Meetme määrus loob võimaluse taotleda Ühtekuuluvusfondi vahendeid veekogude seisundi parandamiseks ja säilitamiseks vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja korrale. Rahaliste vahendite taotlemisest peaksid eelkõige huvitatud olema vooluveekogudel asuvate paisude omanikud. Vastavalt Veeseadusele (§401 lg 13) on paisude omanikel kohustus 1. jaanuariks 2013 tagada kalade vaba läbipääs keskkonnaministri määruses „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimetatud veekogudel, see tähendab paisudele kalapääsude rajamist või paisu lammutamist. Ülejäänud vooluveekogudel peavad paisutajad veekogu paisutamiseks omama vee-erikasutusluba 2013. aasta 1. jaanuariks ning tagama vee-erikasutusloa andja põhjendatud nõudmisel kalade läbipääsu 2015. aasta 1. jaanuariks. Nimetatud meetme määruse alusel soovis Keskkonnaministeerium anda paisuomanikele võimaluse riigi poolt seadusega sätestatud kohustuse täitmiseks raha taotleda. Määrus annab erakordse võimaluse taotleda paisu omanikel toetust kuni 100% abikõlblikest kuludest. Lisaks on määruses sätestatud, missugused taotluse ettevalmistamisega (eelprojekt, keskkonnamõjude eelhinnang) ja elluviimisega seotud kulud (projektijuhtimise, paisu ostmise jne) on abikõlblikud. Meetme määruses sätestatud tingimuste kohaselt saab toetust taotleda järgmisteks tegevusteks: Määruse kohaselt antakse toetust ka koprapaisude likvideerimiseks, kaldapuistu mosaiiksuse kujundamiseks, ja jõkke varisenud voolutõkete eemaldamiseks juhul kui see toetab eelnevalt nimetatud punktides 1-5 tegevusi. Toetuse saajateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriühingud, mittetulundusühingud. Eraisikutel on võimalik toetust taotleda läbi mittetulundusühingute või ülejäänud määruses toodud toetuse saajatega juhul, kui nendega on saavutatud eelnevad kokkulepped projekti elluviimiseks. Toetuse määr võib maksimaalselt moodustada kuni 100% abikõlblikest kuludest, välja arvatud ettevõtetele, kellele kohaldatakse riigiabi andmise reegleid. Taotlusvoorude läbiviimist ning projektide elluviimist koordineerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK). Taotlusevorm on kättesaadav enne taotlusvoorude avamist SA KIK kodulehel. SA KIK koostöös Keskkonnaministeeriumiga korraldab meetme määrust tutvustavaid infopäevi. Infopäevade toimumise aja, koha ja räägitavate teemade kohta avaldatakse informatsioon enne taotlusvoorude avamist SA KIK koduleheküljel. 2012. aasta suve seisuga on korraldatud 3 avatud taotlusvooru. Taotlusvoorudest on rahastatud kokku 18 taotlust kogusummas ca 8,5 miljonit eurot. Rahastatud projektide tulemusena paranevad siirdekalade rändetingimused Põltsamaa, Vaidva, Vääna, Leevi, Väike-Emajõe, Pärlijõe, Ahja, Loobu, Sõmeru, Kääpa jms jõgedel, mis on määratud looduskaitseseaduse §51 lõike 2 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistus kinnitatud jõgede või jõelõikude nimekirja. Rahastatud projektid peavad olema lõppenud hiljemalt 2013. aasta lõpuks. Täpsemat informatsiooni rahastatud projektide kohta saab SA KIK koduleheküljelt. Meetme määruses sätestatud tingimuste, taotlusvoorude avamise, taotlusvormi jms olulise informatsiooni kohta, mis on vajalik taotluste esitamiseks, saab täiendavat informatsiooni küsida SA-lt KIK või Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroolt.
2009. aasta 3. septembril kinnitas Vabariigi Valitsus meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013, milles esitatud vooluveekogude projekti raames parandatakse või avatakse kaladele läbipääs 10 Eesti jõel. Projekt sisaldab kalapääsude rajamist või paisuvarede eemaldamist voolusängidest, Emajõe vanajõgede lahti kaevamist ning Esna jõe pilootprojekti. Investeeringute kavas on planeeritud parandada kalade rändevõimalusi järgmistel jõgedel: Toetuse saaja on Keskkonnateabe Keskus, kes on esitanud projekti rahastamisotsuse saamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Projekti ehitustööd algasid 2010. aasta IV kvartalis, tööde lõpetamine on planeeritud 2013. aastal. 2012. aasta suve seisuga on parandustööd lõppenud 7 jõel (Kasari, Loobu, Pirita, Pärnu, Mustoja, Kunda ja Emajõgi).
Pildil on 2011. aastal Loobu jõel asuvale paisule rajatud möödaviik kalapääs.
Täiendavat informatsiooni vooluveekogude projekti elluviimise kohta saab Keskkonnateabe Keskuse koduleheküljelt. Ühtekuuluvusfondi Tehnilise abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012 "Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine" raames valminud KMH aruanded:
Eelprojektid:
2010. aasta 5. oktoobril kinnitas keskkonnaminister Elukeskkonna arendamise rakenduskava alusel prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” rakendamiseks programmi “Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“. Programmi eesmägid on:1) Vooluveekogudel asuvate tõkestusrajatiste inventariseerimine eesmärgiga teostada riigile kuuluvatel maaüksustel (edaspidi: riigimaa) asuvate tõkestusrajatiste (paisude) tehnilise seisukorra ülevaatus. Inventariseerimise käigus kontrollitakse ja täpsustatakse tõkestusrajatiste omandisuhteid ning täpsustatakse, missugused kaitsealad ja hoiualad asuvad olemasolevate tõkestusrajatise ümbruses. Alusandmete põhjal koostatakse taotlusmaterjalid projekti ettevalmistamiseks, et esitada projekti ettepanek meetme „Veekogude seisundi parandamine“ investeeringute kavasse. Taotlusmaterjalide (eelprojekt, keskkonnamõjude eelhinnang, keskkonnamõjude hinnang jms oluline informatsioon) koostamise käigus koondatakse andmed, mis on saadud riigimaal asuvate tõkestusrajatiste inventeerimise käigus, analüüsitakse neid ning koostatakse alternatiivide analüüsi põhjal parim tehniline lahendus tõkestusrajatise edaspidiseks ekspluateerimiseks eesmärgiga tagada kalade ja setete vaba liikumine vooluveekogul. Tehnilise lahenduse elluviimiseks koostatakse tehniline eelprojekt ning keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Eelprojektides määratakse kalade rändetingimuste parandamise tingimused, ohutegurid ja nende mõju ulatus, tööde ajakava ja maksumus. Koostatud eelprojekt ja keskkonnamõju eelhinnang on aluseks projekti nimetamiseks investeeringute kavasse; 2) inventariseerida kõik Keskkonnateabe Keskuse andmebaasis (ca 850 paisu) kajastuvate paisude tehnilist seisukorda ning mõju veekeskkonna seisundile sh kalade rändetingimustele. Inventariseerimise käigus koostatakse ka kalastikuekspertide poolt hinnang, mis peab andma selge seisukoha, kas paisul, mis ei asu looduskaitseseaduse §51 lõike 2 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistus kinnitatud jõel või jõelõigul on vajalik tagada kalade läbipääs või mitte; Programmi rakendajaks on Keskkonnateabe Keskus, kes on viinud ellu kaks riigihanget programmi osade ellu viimiseks. I osa töövõtja leiti 2011. aasta lõpus ning tööd peavad olema lõppenud 2013. aasta lõpus. II osa töövõtjaga sõlmiti töövõtuleping 8.06.12 ning tööd peavad olema lõpetatud 2013. aasta keskpaigaks. Programmi kogumaksumuseks kujunes ca 1,7 miljonit eurot. Täiendavat informatsiooni programmi rakendamise ja sisu kohta saab Keskkonnateabe Keskuse koduleheküljelt. |
|
