|
|
Esileht » Valdkonnad » Vesi
Kehtivad veemajanduskavad (Perioodiks 2009-2015) Veemajanduskavade koostamine ja ajakohastamine Veemajanduskava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009-2015, nende koostamise ja ettevalmistamise kohta saab täiendavat teavet siit: Veemajanduskavad ajakohastatakse iga kuue aasta järel. Veemajanduskavade ajakohastamise ning aastateks 2015-2021 koostatavate veemajanduskavade kohta saab täiendavat teavet siit: Veemajanduskavade rakendamine Veemajanduskavades toodud pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse meetmeprogramm, kus esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed, mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse üld- ja detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel. Meetmeprogrammi rakendamist korraldab veemajanduskomisjon.Meetmeprogrammi rakendamise tagamiseks koostab Keskkonnaamet iga vesikonna meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava. Täiendavat teavet veemajanduskava rakendamise, meetmeprogrammi, meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava kohta saab siit: Vesikonnad: - Ida-Eesti vesikond - Lääne-Eesti vesikond - Koiva vesikond Eestis määratud vesikonnad ja alamvesikonnad on esitatud alloleval kaardil pildina: GIS vahenditega kasutatavad kaardikihid vesikondade ja alamvesikondade piiridega saab siit: Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub Peipsi järve ja Narva jõe valgalast, mis osaliselt paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti-Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon, mille kohta saab täiendavat teavet siit: Koiva vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub nii Eesti Vabariigi kui ka Läti Vabariigi territooriumil asuva Koiva (läti keeles Gauja) jõe valgalast. Eesti ja Läti teevad koostööd Koiva jõe piiriülese vesikonna veemajanduskava koostamisel, ajakohastamisel ja rakendamisel.Ühise veemajanduskava ettevalmistamistamisele ja veemajanduskavade ühildamisele aitab kaasa Eesti-Läti ühisprojekt, mille kohta saab täiendavat teavet siit: Avalikkuse kaasamine Veemajanduskava koostamine ja ajakohastamine on avatud kõigile asjast huvitatud isikutele. Avalikkuse teavitamiseks ja avalikkusega nõu pidamiseks Keskkonnaministeerium koostab ja teeb avalikkusele kättesaadavaks:
Nimetatud dokumentide arutamiseks ja tutvustamiseks teeb Keskkonnaministeerium arutelusid ning kuus kuud kestva avaliku väljapaneku dokumentide kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Täiendavat teavet nende dokumentide kohta veemajanduskavade ajakohastamisel (uue veemajanduskava koostamiseks aastateks 2015-2021) saab siit: Veemajanduskava koostamisele kaasatakse vesikonna territooriumil asuvad maavalitsused, kohalikud omavalitsused, elanikud ja teised asjast huvitatud isikud. Kaasamist korraldab Keskkonnaamet. Täiendavat teavet veemajanduskavade koostamises osalemise kohta saab siit: |
|