Esileht » Valdkonnad » Vesi

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis 3 vesikonda ja 9 alamvesikonda. Eestis määratud vesikonnad on järgmised:

 - Ida-Eesti vesikond 
 - Lääne-Eesti vesikond
 - Koiva vesikond

MapInfo kaardikihid vesikondade piiridega: Vesikonnad


Eestis määratud vesikonnad ja alamvesikonnad on esitatud alloleval kaardil:

Vesikondade ja alamvesikondade kaart

MapInfo kaardikihid alamvesikondade piiridega: Alamvesikonnad

Vesikond või alamvesikond kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed, koos lisajõgede ning järvedega, saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Vesikonnad ja alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade administratiivseid piire.

Igale vesikonnale koostatakse veemajanduskava. Vesikonna veemajanduskava täpsustamiseks ning piirkondlike erinevust paremaks arvestamiseks koostatakse alamvesikondade veemajanduskavad. Suuremad vesikonnad (Ida-Eesti ja Lääne-Eesti vesikonnad) on jaotatud alamvesikondadeks. Ida-Eesti vesikonnas paiknevad Viru alamvesikond, Peipsi alamvesikond ning Võrtsjärve alamvesikond. Lääne-Eesti vesikonnas paiknevad Harju alamvesikond, Pärnu alamvesikond, Matsalu alamvesikond ning Läänesaarte alamvesikond. Pandivere põhjavee alamvesikond käsitleb põhjavett ning paikneb osaliselt nii Ida-Eesti vesikonna kui ka Lääne-Eesti vesikonna territooriumil.  Koiva vesikond hõlmab tervikuna ka Mustjõe alamvesikonda. Kõikide veemajanduskavade koostamisel võetakse arvesse nii Eesti kui ka EL-i juhiseid ja soovitusi, mis aitavad ühtlustada kavade sisu.

Vesikonnapõhine veemajandussüsteem seab peaeesmärgiks veekogu kaitse arvestades veekogu terviklikkust ja kõiki veekogu mõjutavaid tegureid lähtuvalt integreeritud veemajanduse põhimõtetest. Sellega välditakse Eestis seni sagedasti levinud probleemi, kus ühes maakonnas, kus jõgi alguse saab, toimub selle reostamine, ning teises maakonnas, kus asub teine osa veekogust, kasutatakse sama vett joogiveeks. Sarnased probleemid on tekkinud näiteks ka siis kui soovitakse paisutada veekogusid või arendada vähikasvatust. Igal veekogul on oma kasutusvõimaluste piir, millega veekasutajad peaksid ühiselt arvestama, vastasel juhul toimub ainult veekogude kasutusvõimaluste vähendamine, mille tagajärjeks on tihti veekogu reostumine.

Veemajanduskava sisaldab endas veemajandamise eesmärke vesikonnas või alamvesikonnas, ülevaadet veekogude ning põhjaveekihtide seisundist, informatsiooni vee kasutamise kohta, inimtegevusest tuleneva mõju hinnangut veekogudele ja põhjaveekihtidele, veekasutuse majanduslikku analüüsi, jms.

Veemajanduskava sisaldab lisaks eelpoolnimetatud ülevaadetele ka tegevusprogrammi ning meetmete kirjeldust veekogude või põhjaveekihtide seisundi säilitamiseks või parandamiseks.

Avalikkuse kaasamine veemajanduskava koostamisse on veemajanduse planeerimise üks osa. Veeseaduse alusel korraldatakse koostamise etappides veemajanduskavade avalikke esitlusi ning väljapanekuid ning võimaldatakse avalikkusel esitada oma arvamus, mida koostamisel peaks arvestama. Avalikkuse kaasamise peaeesmärgiks on tagada vesikonnas või alamvesikonnas olevate veekasutajate huvide kaitse veemajandamise planeerimisel.

Veemajanduskavade koostamist korraldab vastavalt veeseadusele ja keskkonnaministri käskkirjale Keskkonnaministeerium ning alamvesikondades Keskkonnaamet. Veemajanduskavade koostamise raames ettevalmistatavad materjalid ning kogutavad andmed töödeldakse ja säilitatakse Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses (www.keskkonnainfo.ee).

Käesolevaks hetkeks on koostatud ja kinnitatud kõikide alamvesikondade veemajanduskavad, va Mustjõe alamvesikonna veemajanduskava. Vesikondade veemajanduskavad on plaanis kinnitada hiljemalt 2009. aasta lõpus. Vesikondade veemajanduskavad koostatakse alamvesikondade veemajanduskavade põhjal.

Veemajanduskavade koostamiseks on moodustatud keskkonnaministri käskkirja alusel veemajanduskavade korraldamise komisjon, mille peaülesandeks on tagada ühtsete põhimõtete ning ühtsete tegevuste kaudu veemajanduskavade koostamine kõikides Eesti vesikondades ning alamvesikondades.