Esileht » Valdkonnad » Vesi » Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 2 lõikest 1 on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK kava) alusel. ÜVVKS § 4 lõigete 1¹ ja 2 alusel korraldab ÜVVK kava koostamist kohalik omavalitsus. ÜVVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ja vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ning vajaduse korral korrigeeritakse. Seejuures kava tuleb täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Iga nelja aasta tagant tuleb ÜVVK kava ülevaatamise raames ülevaadata reoveekogumisala andmed (piirid, suurus) ja muutuste korral esitada taotlus reoveekogumisala kinnitamiseks keskkonnaministrile.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Tuleb arvestada, et kui mingi piirkond jäi ÜVVK kavast välja ja see kantakse ÜVVK kavasse hiljem eraldi aktiga, siis tuleb ka tehtavad muudatused kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.

2007. aastal koostas Keskkonnaministeerium koostöös Eesti Vee-Ettevõttete Liiduga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhendi millega saab tutvuda SIIN .

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine

ÜVVKS § 7 lõike 1 järgi on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Vee-ettevõtjat määrab kohaliku omavalitsuse volikogu.

ÜVVKS § 8 lõigete 3 ja 4 alusel toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Leping koostatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

ÜVVKS § 5 lõigete 2 ja 3 alusel toimub liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vee-ettevõtja ja kliendi vahelise liitumislepingu alusel. Liitumisleping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskirja alusel, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

Liitumise ja kasutamise eeskirjad on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse pakkumise aluseks. 2012. aastal koostas Keskkonnaministeerium näidis liitumise ja kasutamise eeskirjad:

Naidiseeskirjade_eessona.pdf

p-Liitumise_eeskiri_2012.pdf

p-Kasutamise_eeskiri_2012.pdf

Tulenevalt ÜVVKS § 6 lõikest 1 on kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Ja tulenevalt lõikest 2 arvutab liitumistasu suuruse vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast, mille kooskõlastab vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus. Soovituslik liitumistasu arvutamise metoodika on üleval Konkurentsiameti kodulehel SIIN .

Lisainformatsioon: Galina Danilišina, veeosakonna peaspetsialist (e-mail: , tel: 6 262 865).