|
|
Esileht » Valdkonnad » Vesi » Üleujutused
* Kaardil toodud andmete täpsustamiseks ja võimalikest üleujutusaladest teavitamiseks andke sellest teada Keskkonnaministeeriumile alljärgneval lehel: Teate edastamine üleujutusalade kohta 2010 Veekogud, kus sageli esineb üleujutus (kas kevadisest suurveest tingituna või muul ajal sademeterohkusest tulenevalt) on järgmised: 1) Ahja jõgi Lääniste sillast suudmeni (Tartumaa) [Ahja jõe veetase Ahjal]2) Elva jõgi Meeri peakraavist suudmeni (Tartumaa); 3) Halliste jõgi Tipu külast suudmeni (Viljandimaa, Pärnumaa) [Halliste jõe veetase Riisal] 4) Kargoja jõgi Lagimuse jõest Koosalaane külani (Tartumaa); 5) Kasari jõgi Teenuse jõe suubumiskohast suudmeni (Läänemaa) [Kasari jõe veetase Kasaris] 6) Mullutu-Suurlaht kogu kalda ulatuses (Saaremaa); 7) Narva jõgi koos vanajõgedega Vasknarvast Karoli vanajõe suudmeni (Ida-Virumaa) [Narva jõe veetase Vasknarvas] 8) Nasva jõgi kogu ulatuses (Saaremaa); 9) Navesti jõgi Loopere sillast Tallinna–Viljandi maanteeni (Viljandimaa) [Navesti jõe veetase Aesool] 10) Pedja jõgi Utsali külast suudmeni (Jõgevamaa) [Pedja jõe veetase Tõrves] 11) Raudna jõgi (Viljandimaa) järvest suudmeni (Viljandimaa, Pärnumaa); 12) Riksu laht kogu kalda ulatuses (Saaremaa); 13) Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses (Tartumaa, Viljandimaa) [Emajõe veetase Rannus, Emajõe veetase Tartus] 14) Tänassilma jõgi Jõekülast suudmeni (Viljandimaa); 15) Võhandu jõgi Vagula järvest Kääpa külani ja Võõpsu sillast suudmeni (Võrumaa, Põlvamaa) [Võhandu jõe veetase Räpinas] 16) Väike-Emajõgi Alamõisa külast suudmeni (Valgamaa) [Väike-Emajõgi, veetase Tõllistes] Veekogud on nimetatud suurte üleujutusaladega veekogudeks vastavalt keskkonnaministri 28. mai 2004. a määrusele nr 58, mille võib leida siit. Juhised tegutsemiseks üleujutusohu korral: Juhised
Üleujutusalad (otsing Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt) (vali rippmenüüst tüüp "Üleujutusohuga ala")
Kevadine suurvesi Kevadine suurvesi on veetaseme kõrgseis, mille põhjustab kevadine jää ja lume sulamine. Kõrgvee tekke põhjuseks on veepinna vähene langus, kitsad jõesängid ja luhad. Eriti kõrge kevadise veetaseme tekitavad suured lumeveevarud, kaua kestnud külm sulailmadeta talv ja hiline vihmaga kaasnev lume sulamine.Kevadise üleujutuse korral võib üleujutatud maa-ala Eestis ulatuda kuni 900 km2-ni. 1931.aasta kevadel moodustas üleujutatud maa-ala 2% vabariigi territooriumist. Tavaliselt algab suurveeperiood Eesti jõgedel ja järvedel märtsi viimasel dekaadil või aprilli esimestel päevadel. Suurveeaegne veetaseme tõusu intensiivsus on kõige tuntavam Lääne-Eestis, kus kevadised loodusnähtused kulgevad ühel ajal ja mööduvad kiiresti. Liivi lahe vesikonna jõgede (nt Pärnu ja Kasari jõe) veetaseme tõusu kiirus on kõrge suurvee korral 15-40 cm ööpäevas ning madala suurvee korral 10-25 cm ööpäevas, Soome lahe vesikonna jõgedel on see vastavalt 3-30 ja 1-5 cm ööpäevas. 1951.aastal ulatus Pärnu jõe maksimaalne veetaseme tõusu kiirus Oore piirkonnas 178 cm-ni ööpäevas. Nendel jõgedel, mille veetaset mõjutavad suured järved (nt Emajõel), oli aga isegi kõrgeima suurvee ajal 1956.aastal tõusu ainult 37 cm ööpäevas, madala suurvee ajal 1961.aastal vaid 12 cm ööpäevas.Eesti territooriumil on viis kevadise suurvee all kannatavat piirkonda: 1. Kasari jõe kesk- ja alamjooks. 2. Riisa küla piirkond Halliste, Raudna, Kõpu ja Navesti alam- ja keskjooksul. 3. Väikese Emajõe kesk- ja alamjooks ning Võrtsjärve kaldapiirkond. 4. Emajõe lammiala. 5. Peipsi järve saared ja järveäärne madalik ning Narva jõe ülemjooks. Täpsem teave kevadise suurvee kohta avaneb siit Muu üleujutustega seotud teave * Euroopa üleujutuste häiresüsteem (Euroopa Komisjoni uurimiskeskus) * Üleujutused Eestis 2005 (TTÜ Meresüsteemide instituut) *
Taustinformatsiooni üleujutusteohtude ohjelduse ja ennetamisega seotud olukorrast Eestis saab siit: Ülevaade üleujutusohtude ohjelduse ettevalmistamisest ning ettepanekutest õigusaktide muutmiseks: Üleujutusohtude ja -riskide hindamiseks on vastu võetud üleujutuste direktiiv (2007/60/EÜ). Direktiivi rakendamiseks tuleb vastu võtta riiklikud õigusaktid hiljamlt 26.11.2009. Euroopa Liidu tasandil toimuvate tegevuste kohta üleujutuste ohjamiseks ning ennetamiseks saab lisainformatsiooni siit: Euroopa Komisjoni üleujutusi käsitlev lehekülg Eestis alustati üleujutusdirektiivi raames selgitustööga 2005-l aastal. 2006 aasta jaanuaris valmis ülevaatlik dokument, mis kirjeldab üleujutustega seonduvat Eestis, sh põhiprobleeme, valmisolekut ning prioriteetseid tegevusi selleks, et saavutada tõhus tegutsemine üleujutuste korral. Edasised tegevused hõlmavad juba tegevusi direktiivist lähtuvalt, sh tegevuste määratlemine esialgse hinnangu koostamiseks üleujutuste kohta, ohu- ja riskikaartide sisu ning vormi täpsustamine ja koostamine, üleujutusriski maandamiskavade sisu täpsustamine ja koostamine. Tegevused Eestis aastatel 2007-2015 üleujutusriskide hindamise ja maandamise ettevalmistamiseks:
|
|
