Võõrliigid

Võõrliik on liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal. Definitsioon hõlmab ka nende liikide sellised osi, sugurakke, seemneid, mune või leviseid, mis võivad järglasi anda.
 
IUCN (Maailma Looduskaitse Liit) soovitab võõrliikideks pidada ainult selliseid liike, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad ei ole suutnud ise, ilma inimese otsese tahtliku või tahtmatu abita levida.
 
Invasiivne võõrliik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju.
 
Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt sellised inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele introdutseeritud liigid, mis on Eestisse jõudnud XIX sajandi lõpust alates, taimede puhul loetakse selliseks piiriks XVIII sajandi keskpaika. Enne neid tärmineid Eestisse jõudnud võõrliigid on enamasti niivõrd naturaliseerunud, et nende vastu ei ole praktiliselt võimalik enam midagi ette võtta, samuti on kooslused nendega juba teatud määral kohanenud.
 
Globaalne kaubandus, põllumajanduslike ja tööstusettevõtete tegevus on tekitanud olukorra, kus liigid satuvad paikadesse, kuhu nad looduslikke levikumehhanisme pidi poleks iial jõudnud. Seni vaid üksikute saareriikide probleemiks olnud võõrliikide invasioon on nüüdseks muutunud globaalseks ohuks.

Tutvu Euroopa Liidu ühtse võõrliikide nimekirjaga Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas:

  • sisenevad kohalikku toiduahelasse
  • konkureerivad teiste organismidega täites samu nišše
  • võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele
  • on patogeenide ja parasiitide kandjateks
  • hübridiseeruvad lähedaste liikidega
  • nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust

Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks.

Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel.

Vaata võõrliikide leiukohti siit.

Lisainfo

Merike Linnamägi
looduskaitseosakonna peaspetsialist

merike.linnamagi@envir.ee või alien@envir.ee
626 2900

Loe ja vaata lisaks

 Andmebaasid

 Karuputke tõrje

 Infomaterjalid

 

Viimati uuendatud: 11. mai 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.

Püsi kursis