Veemajanduskavad

Veemajanduskavade koostamine ja ajakohastamine


Jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete kinni hoidmiseks koostatakse veemajanduskavad. Kava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks ning seejärel ajakohastatakse. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009-2015.


Pea 62% Eesti jõgedest, järvedest ja rannikuveest ning 79% põhjaveest on heas seisundis. Rannikust kaugemal oleva mere seisund ei ole tervikuna hea eeskätt liigse toitainete sisalduse tõttu. Lisaks on Eestis 21 piirkonda, kus merest või jõgedest tingituna kujutab vesi üleujutuste näol ohtu ka inimeste tervisele ja varale. Põllumaa väärtuse ja viljakuse hoidmiseks on pea 30% Eestist kaetud maaparandussüsteemidega, mille kaudu kogutakse kokku liigne vesi põldudelt ning hoitakse mullas vajalikku niiskust.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori ja lämmastikuühendid, mis sattuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Paljud jõed aga kannatavad paisude tõttu, sest kalad, kes sigimisperioodil liiguvad piki jõge üles ja alla, ei saa kuidagi paisudest mööda, see halvendab nii meie rannikuvee kui ka maismaal olevate jõgede-järvede kalavarusid.

Vesikonnad ja alamvesikonnad Eestis


Eesti jaguneb kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Need omakorda jagunevad kaheksaks alamvesikonnaks: Viru, Peipsi, Võrtsjärve, Harju, Matsalu, Pärnu ja Läänesaarte alamvesikond ning Pandivere kõrgustikul moodustatud Pandivere põhjavee alamvesikond. Need vesikonnad hõlmavad ka mereala.

GIS vahenditega kasutatavad kaardikihid vesikondade ja alamvesikondade piiridega: vesikonnad, alamvesikonnad.

Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub Peipsi järve ja Narva jõe valgalast, mis osaliselt paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti-Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon.

Koiva vesikond on samuti piiriülene vesikond, mis moodustub nii Eesti Vabariigi kui ka Läti Vabariigi territooriumil asuva Koiva (läti keeles Gauja) jõe valgalast. Eesti ja Läti teevad koostööd Koiva jõe piiriülese vesikonna veemajanduskava koostamisel, ajakohastamisel ja rakendamisel. Ühise veemajanduskava ettevalmistamisele ja põhimõtete ühildamisele aitavab kaasa Koiva-Gauja vesikonna veemajanduskavade taustadokument ning Eesti-Läti ühisprojektid.
 

 

Avalikkuse kaasamine

Veemajanduskava koostamine ja ajakohastamine on avatud kõigile asjast huvitatud isikutele.

Avalikkuse teavitamiseks ja avalikkusega nõu pidamiseks koostab Keskkonnaministeerium:

  1. vähemalt kolm aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava koostamise ajagraafiku ja tööplaani, mis sisaldab meetmeid avalikkuse teavitamiseks, nõustamiseks ja avalikkusega nõu pidamiseks.
  2. vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust oluliste veemajandusprobleemide ülevaate, mis sisaldab vesikonna tunnuste, inimtegevuse koormuse ja veekasutuse majandusanalüüsi tulemuste kokkuvõtteid ning vesikonna veeseireprogrammi rakendamise tulemuste kokkuvõtet.
  3. vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu ning üleujutusohupiirkondade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid.
  4. vähemalt üks aasta enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava eelnõu.

Nimetatud dokumentide arutamiseks ja tutvustamiseks teeb Keskkonnaministeerium arutelusid ning kuus kuud kestva avaliku väljapaneku dokumentide kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks.

Veemajanduskava koostamisele kaasatakse vesikonna territooriumil asuvad maavalitsused, kohalikud omavalitsused, elanikud ja teised asjast huvitatud isikud. Kaasamist korraldab Keskkonnaamet.

Lisaks eeltoodule on kavade rakendamise perioodil võimalik jätta ettepanek ennem uute kavade koostamist SIIN.

 

 


 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.