Välisõhukaitse

Puhas välisõhk on elu alus

Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Elame suurema osa oma elust välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida õhk sisaldab, elu eksistents.

 

Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega.

Välisõhu kvaliteeti halvendavaid protsesse püütakse rahvusvaheliste konventsioonide abil reguleerida, inimtegevuse mõju piirata ja vähendada. Alates 70ndatest aastatest on püütud vähendada saasteainete välisõhku paiskamist. Suurimat edu on saavutatud vääveldioksiidi (SO2) emissiooni vähendamisel. Päevakorda kerkivad aga järjest uued ja uued saasteained. Ainete emissiooni püütakse reguleerida tootmistehnoloogia range kontrolliga ja lubade süsteemiga. Sundabinõude hulka kuulub ka õhku paisatavate saasteainete koguste maksustamine.

 

Välisõhku mõjutavad tegurid

  • mitmesugused keemilised ühendid, ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2);
  • müra;
  • tolm;
  • mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus; 
  • elektromagnetväljad;
  • valgusreostus;
  • lõhnareostus.

Olulisemad pahandustekitajad:

  • paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks;
  • transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja;
  • muud põlemisprotsessid, sh koduahjude kütmine.

 

Inimtegevuse mõju

Osoonikihti kahandavatest ainetest loobumine on olnud keeruline, 

sest tegemist on ainetega, mis olid väga laialdaselt kasutusel – peamiselt külmkappides, konditsioneerides ja muudes külmasüsteemides. Tänaseks päevaks on suudetud osoonikihti kahandavate ainete kasutamist piirata ning näiteks Euroopas on alates 2015. aasta 1. jaanuarist nende ainete kasutamine keelatud.
Osoonikihti kahandavaid ainete kõige levinumad asendusained on nn f-gaasid (fluoritud kasvuhoonegaasid), milledest paljudel on aga kõrge kliima soojenemise potentsiaal. Seetõttu tegeletakse üle maailma alternatiivsete asendusainete väljatöötamise ja uurimisega, et tulevikus saaksime külma-, kliima,- jahutuse ja muudes valdkondades kasutada keskkonnale ohutuid aineid.

Kliimat mõjutavatest gaasidest on kõige olulisem süsihappegaas.

Selle emissioon ulatub miljarditesse tonnidesse ja nüüd püütakse jõuda kokkulepetele selle gaasi emissiooni vähendamise osas. Vähendamise võimalused on aga väga problemaatilised, eriti suurtes arenenud riikides, kus soojus- ja elektrienergia tarbimine on väga suur. Eesti on lubanud vähendada CO2 kogust 1990. aasta tasemega võrreldes 8% ja sedagi aastaks 2012. Põhiline võimalus selleks on muu kütuseliigi kasutusele võtmine ja loomulikult ökonoomne tarbimine. Soojuskadude vähendamine ja elektri otstarbekas kasutamine annavad siin samuti suurt efekti. Mitmesuguste õhupuhastusseadmete ehitamine on väga kallis. Olulisi tulemusi on seni saavutatud ainult tolmu püüdmise valdkonnas. Üha enam hoogu võtab alternatiivenergia nagu tuule- ja hüdroenergia ja ka taastuvate kütuste nagu puit ja turvas kasutamine.

Autoheitgaaside mõju vähendamiseks

tuleb kasutada kvaliteetsemat kütust ja ökonoomsemaid autosid. Kõik autod peaksid olema varustatud katalüsaatoriga heitgaasides sisalduvate saasteainete vähendamiseks.

 

 

Viimati uuendatud: 9. november 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.