Uued tuuled Läänemerel: mere kasutamine ja loodushoid

Seminar 02.04.2014, Keskkonnaministeeriumis, koostöös TÜ Eesti Mereinstituudiga.

KIKi rahastatud mereviljelemise rakendusuuringute tulemuste tutvustamine.

Läänemere merekeskkonna ja selle dünaamikate traditsiooniline kasutamine on kalapüük, meresõit, puhkus merel või mereääres ning mere- ning merendusalane teadus ja rakendusuuring. Inimese põhjustatud keskkonnasurvete tasakaalustamine tänapäevaste tehniliste vahenditega näib olevat kulu-tulu-mõistlikku tasakaalu saavutamas, mistõttu nutikate, (mere)keskkonna omadusi ja dünaamikaid kasutavate „roheliste“, „siniste“ tegevuste vajalikkus ilmneb süveneva vajadusena. Eesti kaasaegse rannikukogukonna sotsiaalne ja majanduslik probleem on võimalike mere või merendusalaste tegevuste piiratus. Läänemere merekeskkonna tuumprobleem on toitainete nagu fosfor ja lämmastik, üliküllus. Need probleemid ootavad, vajavad ajakohaseid, (öko)innovaatilisi lahendusi. Näiteks, kuidas maismaalt ja õhust merre jõudvat toitaineteküllust maismaale tagasi tuua, vähendades samal ajal Läänemerd kimbutavat vohamise survet ning aidates kaasa mere kui ühtse eluringi ja selle komponentide eluvusele.

Ettekannete lühitutvustused
 

Karbikasvatuse võimalused Läänemere vesikonnas – keskkonnakaitse, terviklik majandus ja piirkondlik areng

Eutrofeerumine on suurim reostusega kaasnev probleem Läänemere vesikonnas. EL Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb mitmete Eesti veekogude seisundit aastaks 2015 oluliselt parandada. Uuringud näitavad, et vee kvaliteeti on võimalik parandada näiteks karbikasvatuse abil. Lisaks veekogude taastamisele võib karbikasvatus avaldada ka soodsat sotsiaalmajanduslikku mõju. Karbikasvatus võib pakkuda kaluritele ja teistele randlastele lisategevust. Maismaalt merre(vette) sattunud toitainete liigseid koguseid, mis põhjustavad eutrofeerumist, on karbikasvanduste abil taaskasutada ja muuta väärtuslikuks tooteks, kuna karpe võib kasutada näiteks kõrgekvaliteetse keskkonnasõbraliku sööda, väetise või biogaasi valmistamiseks. Juttu tuleb Eestis Pärnu lahes ja teistes Läänemeremaades läbi viidud uuringutest.

Ablas tulnukas krabi – probleemid , perspektiivid ja kasutamine
 

Võõrliikide juurdetulek Läänemerre on olnud pikaajaline probleem, kuid viimasel dekaadil on tulnukliikide lisandumine olnud kümme korda intensiivsem kui eelmisel sajandil. Kõik võõrliigid mõjutavad alati kohalikke liike ja stabiilseid pikka aega kujunenud kooslusi. Mõnel liigil, nagu mudakrabil, on see mõju intensiivsem ja ulatuslikum. Eesti vetes on mudakrabi ainuke siin edukalt paljunev suur selgrootu kiskja. Mudakrabi võib mõjutada kõikide nende liikide elutegevust, kes on siiani põhjataimestikku või –loomastikku elupaigana, paljunemiseks või toiduks kasutanud. Mudakrabid on kutsumata ja agressiivne lisasurve näiteks kalade kudealadel ja toiduahelas. Ettekanne kajastab, milliseid muutusi võime mudakrabi lisandumisel keskkonnale ja kalandusele prognoosida.

Vetikate kultiveerimise võimalustest Läänemere tingimustes

Idee vetikavarude majandusliku kasutamise kohta ei ole üldsegi uus. Juba XX sajandi kolmekümnendatel aastatel tunti huvi põisadruvarude majandusliku kasutamise vastu Eestis ja avaldati isegi sellel teemal teaduslikke uurimusi. Looduslikke vetikavarusid on Eestis töönduslikes mastaapides kasutatud eelkõige agariku näol. Seda on agaritootmise toorainena traalitud Kassari lahest, aga ka kogutud Saaremaa läänerannikult tormiheidistest. Loodusliku vetikamaterjali kogumine on aga tehnoloogiliselt väga keeruline ja tihti ka loodust laastav ettevõtmine. Palju ökonoomsem ja efektiivsem ning loodussäästlikum võiks olla aga vetikamassi kultiveerimine. Seda pole siiani küll veel Eestis tehtud, kuid esimesed katsetused juba käivad. Ettekandes anname ülevaate senistest teadmistest selles vallas ja vetikakultiveerimise perspektiividest Eesti rannikumeres.


Kutse seminarile ja ettekannete tutvustused
Osalejate nimekiri ja kontaktid

 

Viimati uuendatud: 26. mai 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.