Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks maapõuepoliitika pikaajalise visiooni

16.03.2017

Visioonidokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ määratakse riigi põhimõtted ja arengusuunad maapõue uurimisel, kasutusse andmisel ja kasutamisel ning võetakse eesmärk kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.

Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvu ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul pole maapõuevaldkonna killustatuse ja ühtse poliitikaraami puudumise tõttu seni Eestis ühtset ja terviklikku nägemust valdkonna arendamiseks olnud.

„Riigil peab olema ülevaade, milline väärtus ja vara maapõues peitub ja põhimõtted, kuidas neid ressursse vastuvõetavate mõjudega kasutada. Majandushuvid ja sotsiaalne surve on valdkonnas suured, kuid samuti potentsiaalne keskkonnamõju, mistõttu tuleb võtta suund maavarade majanduslikult võimalikult otstarbekale ning säästlikule kasutamisele. Maapõueressurssidest rääkides ei pea me silmas ainult põlevkivi ja fosforiiti. Sõltume maapõueressurssidest rohkem, kui seda endale igapäevaselt teadvustame. Võib öelda, et nendel on inimeste elus sama tähtis koht kui toidul ja õhul. Näiteks saame põhjaveest oma joogivee, meie maavaradest toodetakse elektri- ja soojusenergiat, ehitus- ja tee-ehitusmaterjale, aianduses ning paberi-, keemia- ja elektroonikatööstuses vajalikku. Otsused, kas ja milliseid maapõueressursse ning kui suure kaasneva keskkonnamõjuga me ühiskonnana oleme valmis kasutama, peavad olema teadmispõhised, tasakaalus ja iseloomulikud innovatsiooni toetavale riigile,“ sõnas Pomerants.

Visioonidokumendis käsitletakse kogu maapõue potentsiaali – maavarasid, maapõue kui maatuge, mis on vajalik maakatte säilitamiseks ja hoidmiseks, ehitiste kandmiseks ja loodusobjektide ning mälestiste kaitse tagamiseks, maapõue kui ehituskeskkonda, mis on kasutatav allmaarajatiste (tunnelid, mahutid jne) ehitamiseks, põhjavett ja maa(põue)soojust.

Maapõuepoliitika põhialustes sõnastatavad peamised arengusuunad on:

  • Maapõue, seal leiduvaid loodusvarasid ja nende kasutamisega seonduvat uuritakse piisavas mahus, tegemaks valdkonnas teadmuspõhiseid ning majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnakaitseliselt kaalutletud otsuseid.
  • Riik saab maapõueressursside kasutamisest õiglast tulu, tagades seejuures ressursside kasutamisega seotud välismõjude asjakohase kompenseerimise. Riigitulu jagatakse ka tegevusest otseselt mõjutatud kohalikele omavalitsustele ja selle positiivsest mõjust saavad osa otseselt negatiivselt mõjutatud isikud.
  • Maapõueressursside uurimine ja kasutamine toimub vastuvõetavate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega säästlikult ning jätkusuutlikult, kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid. Maavarade kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt maavara majanduslikult otstarbekas ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja jäätmetega. Maapõue kasutamise järgselt maa ja maapõue korrastamine on tagatud, arvestades piirkonna arengut.
  • Maapõuealane õppe-, teadus-, ja arendustegevus on korraldatud eesmärgipäraselt nii avaliku kui ka erasektori vajadusi arvestades.
  • Avalikkust informeeritakse maapõue kasutamisega seotust pidevalt ja objektiivselt ning teave hoitakse kättesaadavana. Riik soodustab maapõue kasutajate ja sellest mõjutatud isikute aktiivset omavahelist suhtlust ning koostööd.
  • Riigi roll ja ülesanded maapõue uurimise ja kasutamise suunamisel on selgelt määratletud ning nende täitmine toimub läbi valdkonda koordineeriva riigiasutuse ja teistes asjakohastes struktuurides tõhusalt ning paindlikult.
  • Maapõueressursside uurimise ja kasutamise korraldus ning ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas.

Dokumendi koostamist vedas töörühm, kuhu kuulusid keskkonnaühenduste, eri ministeeriumite ja riigiasutuste, geoloogide, kaevandajate ning ülikoolide esindajad. Töörühma toetasid neli alltöörühma, kus keskenduti süvitsi riigi ülesannete määratlemisele, maapõue kasutamisele, teadus- ja arendustegevustele, potentsiaalsetele maapõueressurssidele, keskkonnakaitsele ja ruumilise planeerimisele.
Maapõuepoliitika pikaajalise visiooni kinnitab Riigikogu.

Visioonidokumendiga saab tutvuda siin

Veel uudiseid samal teemal

28.04.2017|Keskkonnaministeerium

Riigieelarvestrateegia kasvatab looduskaitsealuste maade omandamiseks ette nähtud eelarve 13 miljoni euroni

Järgmise nelja aasta (2018–2021) riigi eelarvestrateegias on looduskaitsealuste eramaade riigile omandamiseks ette nähtud 13 miljonit eurot, mis võimaldab ebanormaalselt pikaks veninud avalduste järjekorra normaliseerida ja edaspidi lahendada esitatud ettepanekuid jooksvalt.

27.04.2017|Keskkonnaministeerium

Teadus- ja arendusasutused peavad veenduma oma töös kasutatava geneetilise materjali õiguspäraselt omandamises ehk selle päritolus

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks looduskaitseseaduse muudatused, mis on aluseks, et rakendada Eestis geneetiliste ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.