Sa oled siin

Uuring: Eesti elanikud viskavad aastas ära pea 63 miljoni euro väärtuses toitu

05.03.2015

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et Eesti majapidamistes on äravisatud toidust ligi kolmandik toidukadu ehk raisatud toit, mida saaks parema planeerimisega suures osas vältida.

„Kui toidujäätmete teemat on peetud eelkõige rikkamate riikide probleemiks, siis see uuring näitab, et hoolimata eestlaste väiksemast sissetulekust ja tarbimismahust, ei ole Eesti selle valdkonna näitajad enam väga kaugel teiste arenenud riikide omadest. Raisatud toidu kogus ühe leibkonna kohta pole küll väga suur, kuid rahaliselt teeb see ligi 120 eurot aastas,“ selgitas Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora. „Nii võib üldistusena välja tuua, et Eesti kodumajapidamised viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu.“

Kõige enam visatakse ära valmistoidu jääke ja peamine äraviskamise põhjus on see, et toit on läinud riknema. „Toidujäätmete vähendamine kodudes on teema, mida üleöö muuta ei ole võimalik, sest on kinni inimeste harjumustes. Kindlasti on siinkohal abiks hea planeerimine – nädalamenüü ja ostunimekirjade koostamine, aga ka suurem teadlikkus toidutegemise võimalustest. Kõvaks läinud leib ei ole prügi, vaid seda saab veel edukalt söögitegemisel ära kasutada,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Lisaks kodumajapidamistele võeti uuringus luubi alla ka erinevad toitlustusasutused ja –ettevõtted, näiteks lasteaedade, koolide ja haiglate toitlustajad ning restoranid, baarid, kohvikud jne. Uuringu tulemused näitavad, et toidujäätmete ja toidukao teke ning selle põhjused sõltuvad toitlustusasutuse tüübist, kuid valdavas osas uuringus osalenud  toitlustusasutustest oli toidukao osakaal võrdlemisi suur, moodustades üle 60% toidujäätmete tekkest. See näitab, et Eesti toitlustusasutustes on potentsiaal ning ka vajadus toidujäätmete ja toidukao vähendamiseks olemas.

Toidujäätmete, seal hulgas toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest  aktuaalsemaks. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Toidujäätmete tõttu raisatakse tohutult ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks tekitab toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuste tõstmiseks kasutatakse väetisi ja erinevaid kemikaale.

Toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igal etapil alates põllumajandusest kuni tarbimiseni. Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud uuringu kohaselt tekib toidujäätmeid 179 kg inimese kohta aastas. Sama uuring näitab, et toiduahela erinevatest osapooltest  tekitavad kõige enam toidujäätmeid kodumajapidamised (42%), toiduainetööstus (39%) ja toitlustamine väljaspool kodu (14%). Mõnevõrra vähem tekib toidujäätmeid kaubanduses (5%).

Kokku osales uuringus 100 leibkonda ning 20 toitlustasutust ja –ettevõtet. Uuringus osalenud leibkonnad pidid kahe nädala jooksul ära kaaluma kõik toidujäätmed, mis neil igapäevaselt tekkisid, toitlustusasutustes jälgiti toidukadu viie päeva jooksul.

Seni pole toidujäätmete ja eriti toidukao teket Eestis täpsemalt uuritud. Käesoleva aasta lõpuks valmib täieliku info saamiseks ka jätku-uuring, kus võetakse luubi alla toidujäätmete teke kaubandus- ja tootmisettevõtetes.

Veel uudiseid samal teemal

05.12.2016|Keskkonnaministeerium

ÜRO Elurikkuse konverents rõhutab elurikkuse olulisust kõigis inimtegevuse valdkondades

Mehhikos alanud ÜRO Elurikkuse konverentsi kõrgetasemelises paneelis osalenud keskkonnaminister Marko Pomerants rõhutas, et elurikkuse hoidmiseks pole muud vaja kui poliitilist tahet, teadmispõhisust, plaane, strateegiaid, asjaomaste koostööd, üldsuse teadlikkust ja poliitikas olulist "sularaha", et plaanid ellu viia.

01.12.2016|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium kutsus keskkonnaorganisatsioonid uuesti metsaseaduse muudatusi arutama

Kuigi kevadel jõuti huvigruppidega metsaseaduse muudatuste osas üksmeelele, on küpsete kuusikute raievanuste langetamine tekitanud taas küsimusi, mistõttu kutsus keskkonnaministeerium keskkonnaorganisatsioonid taas teemat arutama.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.