Sa oled siin

Uuenenud metsaseadus toob sügisest mitmed muudatused

16.06.2017

Sel nädalal riigikogus kinnitatud metsaseaduse muudatustega soodustatakse lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie –  kasutamist, vähendatakse bürokraatiat ja pööratakse rohkem tähelepanu metsakorralduse ja -tööde kvaliteedile.

Soodustamaks lageraiele alternatiivsete raieliikide kasutamist leevendati neile seatud tingimusi. Metsade parema uuenemise tagamiseks muudeti valikraie häilu (raieala) lubatud suurust. Edaspidi võib häilu (raieala) läbimõõt olla 20 meetrit sõltumata puistu kõrgusest. Aegjärkse raie koguperioodi pikkuse saab metsaomanik sõltuvalt metsa kasutamise eesmärgist nüüd ise otsustada. Muudatuste abil on metsaomanikul lihtsam raietegevusi järk-järgult teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb.

Metsade loodusliku tasakaalu tagamiseks saab valitsus õiguse seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, et pikas perspektiivis ületaks juurdekasv alati raiemahtu.

Asjaajamise lihtsustamiseks loetakse edaspidi raiet lubavaks dokumendiks ka Keskkonnaameti poolt koostatud metsakaitseekspertiisi, mis tähendab, et enam ei tule metsakaitseekspertiisi olemasolul uuesti metsateatist esitada. Ka metsateatise esitamine muutub sügisest uuele metsaregistri platvormile üleminekuga lihtsamaks ning nõuetele vastava taotluse korral selgub raieõigus e-keskkonnas loetud minutitega, kui menetlus ei vaja Keskkonnaameti hinnangut.

Majandusmetsade viljakates kasvukohtades langes kuusikute keskmine raievanus praeguselt 80 aastalt 60 - 70 aastani, mis võimaldab kahjustusohuga kuusikud optimaalses eas kasutusse võtta. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27 000 ha ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.

Vääriselupaikade roll looduskaitses suureneb. Kaitset võimaldatakse edaspidi kõigile vääriselupaiga kontseptsioonile vastavatele aladele ning lähtutakse eelkõige ökoloogilistest väärtustest, mitte ala suurusest ega selle paiknemisest väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.

Erametsaomanikke innustatakse rohkem metsamajanduslikke töid tegema väiksema metsaomandiga taotlejaid eelistades. See puudutab metsa uuendamise, metsa inventeerimise, metsamaaparandustööde tegemise ning pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetamist. Lisaks toetab riik füüsilisest isikust metsaomanikele nõuande teenuse osutamist ja metsaühistuid, kelle liikmeteks on valdavas enamuses väikemetsaomanikud. Metsa uuendamise ja hooldamisega ning metsa inventeerimisandmete tellimisega seotud toetustaotlused esitatakse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu, teised taotlused saadetakse Erametsakeskusele posti või e-posti teel.

Samuti pööratakse rohkem tähelepanu metsakorralduse kvaliteedile, vigaste ja valede andmete esitajad võivad jääda ilma korraldaja tunnistusest. Selleks, et metsatööd oleksid loodusele sobivad, tohivad tulevikus metsas tööd teha vaid kvalifitseeritud harvesterioperaatorid.

Linnametsade majandamisel võetakse tulevikus lisaks metsamajandamisele arvesse ka linnakeskkonna vajadusi. Selleks tuleb metsateatis enne Keskkonnaametile esitamist kooskõlastada ka linnavalitsusega. 

Algselt kavandatud muudatusest lubada piirinaabritel raiuda ühel ajal seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses seekordsel seaduse muutmisel loobuti. 

Enamik muudatusi jõustub 1. septembril 2017.

Veel uudiseid samal teemal

17.10.2017|Keskkonnaministeerium

Uuring: Eesti inimesi maapõue teema huvitab, kuid teadmised on kasinad

Eestlaste maapõueteadmised on vähesed, samas tunnevad elanikud nende teemade vastu suhteliselt suurt huvi, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Turu-uuringute AS läbi viidud värskest uuringust, mille eesmärk oli elanike maapõueteadlikkuse välja selgitamine.

13.10.2017|Keskkonnaministeerium

ELi keskkonnaministrid astusid sammu lähemale Pariisi kliimaleppe täitmisele

Täna toimus Luksemburgis esimene Eesti juhitud ELi keskkonnanõukogu (ENVI) kohtumine.  Keskkonnaministrid leppisid kokku ühise positsiooni kahe kliimapoliitika eelnõu osas, mis võimaldavad Euroopa Liidul liikuda lähemale oma üldisele eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40%.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.