Sa oled siin

Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks

01.08.2014
Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks.
Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks.

Tänasest hakkab kehtima uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal.

Uus seadus ei too küll suuri põhimõttelisi muutusi, ent selgitab mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutust, ühtlustab igaüheõiguse reegleid, täidab varasemaid lünki ja silub vastuolusid.

Kõige üldisem juhis võõral maatükil viibijale on see, et võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal.  Tõsi, sama paragrahvi järgmine lõige leevendab üldreeglit sätestades, et kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest (näiteks tähistusest) ja kui ei ole tegemist õuemaaga, siis luba võõral maatükil viibida eeldatakse. Seega tähistamata ja piiramata võõral maatükil võib looduses viibida kõikjal, samuti korjata marju ja seeni, kui aga eramaal on silt "Eramaa" on see kindlasti asjaolu, millest ilmneb omaniku tahe teada saada/piirata võõraste viibimist tähistatud maatükil ning siis on asjakohane pöörduda omaniku poole loa saamiseks.

Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks, kui 24 tundi, siis tuleb maaomanikult luba küsida.

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid seesuguseid loodussaadusi. Küll aga ei tohi kasvavatelt puudelt murda oksi või koorida puukoort.

Looduses liikuja põhilised õigused ja kohustused on kogutud uude keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.

Seadust saab lugeda Riigi Teatajast.

 

(1.08.2014)

Veel uudiseid samal teemal

29.11.2018|Keskkonnaministeerium

Narva jõkke asustati 200 tuura

Täna asustas Eesti Loodushoiu Keskus koos Keskkonnaministeeriumiga Narva jõkke 200 noort tuura, et taastada seal vahepeal täielikult hävinenud tuurapopulatsioon. Esimesed kalad lasi jõkke president Kersti Kaljulaid.

29.11.2018|Keskkonnaministeerium

2019. aastal saavad harrastajad Matsalu rahvuspargis senisest rohkem kala püüda

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastas määruse, mis annab 2019. aastal harrastuskalastajatele senisest rohkem püügivõimalusi. Ühe olulisema uuendusena on tuleval aastal laiendatud kalapüügivõimalusi Matsalu rahvuspargis.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.