Sa oled siin

Üleilmne ookeanipäev: maailmameri saab enneolematu kaitsekava

08.06.2017

Täna tähistatakse maailmamere päeva. Ligikaudu 97% maailmas olevast veest on meri ja mure selle seisundi pärast süveneb. Kliima muutumisest ja rahvastiku kasvust tingituna on maailmamerel ees keerulised ajad. Meri on täis inimtegevuse tulemusena tekkinud saasteaineid – fosforit, lämmastikku ning mereprügi. Usutakse, et kui inimesed mere suhtes oma tegevust ei muuda, on mõnekümne aasta pärast meres prügi rohkem kui kalu.

Hetkel New Yorgis toimuval ookeanikonverentsil käivad kõrgetasemelised arutelud selle üle, milliste tegevustega maailmamere seisundit parandada. Konverentsi tulemusena valmib maailmamere kaitseks enneolematult mastaapne ja kõiki riike puudutav kaitsekava.

Keskkonnaminister Marko Pomerants, kes oli ühtlasi ka konverentsi asepresident, tõi oma eilses pöördumises välja peamised probleemid Eesti vaatenurgast. Pomerantsi sõnul tuleb võidelda saasteainete ja mereprügi vastu senisest agressiivsemalt, vältida inimese tervisele ohtlike saasteainete sattumist kaladesse ja seeläbi meie söögilauale. Lisaks tuleb valmis olla merevee taseme tõusuks, temperatuuri kasvuks ning hapnikusisalduse vähenemiseks vees. „Me oleme Läänemere ääres tegutsedes õppinud palju, teame, mis on halb ja proovime olukorda parandada. Seda teadmist tahame ja peame jagama ka teiste riikidega, eeskätt maailmameres olevate väiksemate saareriikidega, mis meres toimuvate muutuste tõttu on suurimas ohus,“ lisas Pomerants.

Ookeani seisundi kaitseks valmib konverentsi tulemusena kõikide riikide nimel ühine kokkulepe konkreetsete meetmete rakendamiseks. See sisaldab loetelu sellistest tegevustest, mida kõik riigid peaksid tegema ning üleskutset abi andmiseks nondele riikidele, kelle võimalused merekeskkonna seisundi parandamiseks kliimamuutuste ja muude ülemaailmsete probleemide leviku tõttu on piiratud.

ÜRO korraldatav maailmamere kestliku arengu konverents on esmakordne, sest varasemalt pole selleks ülemaailmseid eesmärke kehtestatud ja maailmamere olukorra parandamiseks sellises mastaabis midagi tehtud.

Mõned faktid:

  • Ligikaudu ¾ maakera pindalast on kaetud merega. See on 97% kogu maakeral olevast veest, olles ühtlasi maailma suurimaks elupaigaks.
  • Enam kui 3 miljardit inimest sõltub merest ja rannalähedasest veest, sest see tagab neile sissetuleku ja peamised elutingimused.
  • Merest saadavate ressursside väärtus aastas on rahaliselt võrdeline umbes 3 triljoni dollariga, see on ligikaudu 5% globaalsest majanduse kogutoodangust.
  • Maailmameres on määratletud ligikaudu 200000 erinevat liiki, liikide tegelik arvukus võib aga küündida miljoniteni.
  • Umbes 30% inimeste poolt tekitatud süsinikdioksiidist (CO2) sattub ka merevette, see aitab kaasa globaalsele soojenemisele.
  • Maailmameri on kõige suurem valgu allikas, enam kui 3 miljardit inimest saavad oma peamise toiduvalgu just merest.
  • Merekalapüük annab tööd otseselt enam kui 200 miljonile inimesele.

Veel uudiseid samal teemal

18.08.2017|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium veelinnujahi hooaja eel: küttimisel ei tohi domineerida tapakirg

Pühapäeval, 20. augustil algab Eestis veelinnujahi hooaeg. Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et küttimisel tuleb lisaks jahieeskirjale järgida ka jahinduse head tava.

14.08.2017|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium: laane- ja salumetsade uute kaitsealade ettevalmistamine alles käib

Tänane Postimees kirjutas oma artiklis, et riik võtab laane- ja salumetsade kaitseks range kaitse alla tuhandeid hektareid lageraielanke.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.