Sa oled siin

Ulatusliku naftareostuse korral kaitseb Eestit Rahvusvaheline Naftareostusfond

02.11.2017
Läänemeres toimunud suuremad reostusjuhtumid fondide veebilehe andmeil (kuvatõmmis iopcfunds.org)

Kolm Eesti suurimat raske kütteõli improtijat maksid möödunud aastal Rahvusvahelisse Naftareostusfondi kokku 50 000 eurot, et tagada valmisolek reostusõnnetuste korral tegutsemiseks ning keskkonnakahju hüvitamiseks.

Naftareostuskahjude fond on suuremahuliste naftareostuste korral olulisim tagatis kahjude hüvitamiseks. Seda nii rahalise abi kui ka rahvusvahelise õigusalase aluse osas, et nõuda reostuse põhjustajatelt sisse tekitatud kahjud. Raha maksavad fondi naftasaaduste importijad, kes aastas veavad sisse rohkem kui 150 000 tonni rasket kütteõli. Summa suurus sõltub kalendriaasta jooksul vastuvõetud kogustest. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu kolm: Vopak E.O.S, Alexela Logistics AS ja Vesta Terminal Tallinn OÜ.

Reostusõnnetuste lahendamisel on naftafondidel oluline roll. Kuigi Eestil on olemas nii valmidus kui võimekus tehniliste vahenditega reostuse kokku kogumiseks, kaasneb sellega alati ka reaalne rahaline kulu – kahjude likvideerimine ja endise olukorra taastamiseks tehtavad kulutused, puhastamine, jäätmete käitlemine. Lisaks võib tekkida ka reaalne kahju looduskeskkonnale. Selliste kulutuste hüvitamiseks ongi mõeldud reostusfond, mis toimib kaheastmeliselt – kuni teatud piirini vastutab kahjude hüvitamise eest laevaomanik ning piirmäära ületamisel fond.

„Ei ole põhjendatud, et Eesti maksumaksjad kannaksid neid kulusid ise, kui neil süü selles puudub või nemad vastutust ei kanna. Selles seisnebki rahvusvahelise naftafondi oluline roll, et aidata sisse nõuda kulud neilt, kes selle tekitanud on.“ ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhata Rene Reisner, kes lisas ühtlasi, et Eesti ettevõtted on makseid teinud eeskujulikult ja õigeaegselt. „Seda ei saa mainimata jätta, sest see näitab meie ettevõtete vastutustundlikkust ning tõstab meid ka riigina heasse valgusesse. Paljude teiste riikide ettevõtjatega on paraku nii, et tasumata jäänud osamaksete puhul peab fond sekkuma ning neid välja nõudma hakkama.“

Fondi ajaloos on ka kaks Eestis toimunud reostusjuhtumit. Esimene neist, juhtum „Kihnu“, toimus 1993. aasta jaanuaris, mil samanimeliselt tankerilt voolas Tallinna lahte 104 tonni kütust. Hüvitist maksti tollal 90 600 euro ulatuses.

Teine on 2000. aastal juhtunud „Alambra reostus“. Alambra reostus avastati Muugal 16. septembril, see pärines Nafta lipu all sõitvalt tankerilt. Malta tankeri Alambra laadimisel lekkis 300 tonni naftat reostusena sadamaalale, reostus levis Rootsini välja. Tegemist oli suurima keskkonnakatastroofiga taasiseseisvunud Eestis.

Eesti merealal on tankeritega juhtunud õnnetusi veelgi, kuid siis on tegemist olnud õnnelike õnnetustega ses osas, et madalikule sõitnud tankerid olid tühjad. 2. jaanuaril 2010 sõitis Aegna lähistel madalikule Hongkongi lipu all sõitev lastita tanker Pacific Empire. Veidi hiljem, 4. septembril 2012 aga tanker Kyeema Spirit, seda samuti Aegna lähistel.

Fondist korvatakse järgmised tegevused:

  • Reostuse ennetamise, kokku kogumise ja koristamise kulud
  • Varakahjud
  • Kalameestele tekitatud kahjud
  • Majanduskahjud turisminduses

Fakte:

  • 643 miljonit eurot on fondist hüvitatud alates 1978. aastast
  • 149 intsidendiga on fond tegelenud
  • 12 juhtumit on n-ö. avatud ehk millega tegeletakse praegu
  • 114 riiki on liitunud 1992. aasta fondiga
  • 1930 miljonit tonni veetakse aastas mereteid mööda naftat
  • 230 miljonit tonni naftat veetakse aastas läbi Soome lahe.

Sel nädalal toimus Londonis naftareostuse fondide assamblee iga-aastane kohtumine, kus Eestit esindas Keskkonnaministeeriumi mereosakonna peaspetsialist Agnes Pilv.  Rahvusvaheline naftareostusfond loodi peale 1967. aastal toimunud Torrey Canyoni naftareostust, mis tekitas suure keskkonnakahju Suurbritannia ja Prantsusmaa rannikualadele. See juhtum tõi teravalt esile puudujäägid rahvusvahelistes kokkulepetes  ning selles, kes tekkinud reostuse kahjud hüvitab. Nii võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) egiidi all vastu konventsioonid naftareostuse hüvitamise reguleerimiseks. Ühega neist loodi ka naftareostuse hüvitamise fond. Ülemaailmses kahjude hüvitamise fondist on võimalik saada hüvitist ~700 miljoni euro ulatuses. Seni suurimate kahjudega õnnetus toimus 2007. aastal Lõuna-Koreas, kus seni on kahjusid hinnatud kokku 210 miljonile eurole. Hetkel on fondis avatud 12 reostusjuhtumit.

Juhtumite kaart asub siin siin: http://www.iopcfunds.org/incidents/incident-map/

Veel uudiseid samal teemal

23.11.2017|Keskkonnaministeerium

Kiisler: päevalimiit ei ole töötav lahendus

Keskkonnaminister Siim Kiisleri kommentaar linnujahi teemal vastusena Eesti Ornitoloogiaühingu 22.11.2017 pressiteatele.

Ümarmudil. Foto: Eric Engbretson, U.S. Fish and Wildlife Service.
23.11.2017|Keskkonnaministeerium

Laevade ballastvee puhastamisele seatakse nõuded

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti ühinemise Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.