Sa oled siin

Reostustõrjeplaani esitamata jätnud sadamad võetakse vastutusele

15.03.2017

Tänaseks on 103-st Eestis tasulisi teenuseid osutavast sadamast kehtiv reostustõrjeplaan olemas 40-l sadamal, seitsme sadama plaanid on veel kooskõlastamisel ning ülejäänud 56 sadamat ei ole oma plaani siiani esitanud.

Sadamaregistri andmetel on Eestis 207 sadamat, neist 103 pakuvad mitmesuguseid tasulisi teenuseid, millega võib kaasneda reostusõnnetuse tekkimise oht. Reostustõrje plaaniga hindab sadam reostusõnnetuste ohu võimalikkust ning koostab tegevuskava õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks.

„Kui me reostustõrjeplaanide teema mõni kuu tagasi üles võtsime, püüdsid asjassepuutuvad jätta muljet, et kõik plaanid on ammuilma esitatud. Mulle meeldiks, kui see nii oleks, aga poolte sadamate puhul see nii pole. Tunnustus neile, kes oma plaanid vahepeal ära esitasid," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants ning lisas: „Reostusjuhtumi korral vastutab enamasti siiski sadama pidaja ning siis pole aega enam nõutult nõu otsida, siis tuleb tegutseda. Kui ikka mitu meeldetuletust plaani esitamiseks ei mõju, tuleb kasutusele võtta kraad kangem abinõu."

See tähendab, et plaani esitamata jätnud sadamad võtab vastutusele Keskkonnainspektsioon, kes on sadamaseaduse riiklik järelvalvaja. Keskkonnainspektsioonil on sadamaseaduse rikkumise korral õigus teha ettekirjutus, mille täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Reostustõrjeplaanid tuleb koostada ja esitada kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile kõigil tasulisi teenuseid pakkuvatel sadamatel. Sadama pidaja võib esitada reostustõrjeplaani läbi sadamaregistri või otse Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks. Kõik kooskõlastatud plaanid on tänaseks kantud sadamaregistrisse.  Aasta alguses võeti vaatluse alla need sadamad, kel puudus plaan või võimekus reostusõnnetuste ohuga tegelemiseks. Kõik sadamad, kel plaanid esitamata, on saanud korduvaid meeldetuletusi see ära esitada.

Reostusõnnetusi võib tekkida peamiselt vedellasti käitlemisel, lossimisel ja lastimisel või laevade kütusega varustamisel, mille tagajärjel satuvad merekeskkonda ohustavad saasteained otse vette. Lisaks võib merre valguda ka ohtlikke aineid sadama maa-alalt.

Reostuse ära hoidmiseks peab sadam tagama vajalikud töökorras reostustõrjevahendid ning selle, et sadamapersonal oskab õnnetuse korral neid õigesti kasutada. Merereostuse likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks tuleb õnnetuste korral kasutada sadama veealal näiteks poome, teatud ohtlike ainete korral on võimalik kasutada ka imavaid absorbente. Osa suuremaid sadamaid (nt Muuga sadam) on valmis reostust koguma ja tõrjuma spetsiaalsete reostustõrjelaevadega.

Nõue, et tasulisi teenuseid pakkuvatel sadamatel peab olema kehtiv ja kaasajastatud reostustõrjeplaan, kehtib juba 2016. aasta septembrist.

Täpsem ülevaate sadamatest, kellel reostustõrje plaan olemas on, asub siin


 

 

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2017|Keskkonnaministeerium

ELi liikmesriigid vaagivad angerjapüügikeeldu

Täna algab Brüsselis põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumine, kus Euroopa Liidu liikmesriigid arutavad muude teemade hulgas ka angerjapüügi keelamist Atlandi ookeanis ja Läänemeres.

06.12.2017|Keskkonnaministeerium

Põlevkivi ja turba kaevandamisõiguse tasustamise süsteem pikeneb aasta võrra

Keskkonnaminister Siim Kiisler saatis valitsusse eelnõu, millega pikendatakse 2016. aastal ajutisena kehtestatud turutingimustest sõltuvat põlevkivi ja hästilagunenud turba hinnastamise põhimõtet 2019. aastani.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.