Sa oled siin

Pomerants: maapõue olemasolu ei saa eitada isegi tõejärgses ühiskonnas

19.04.2017

Riigikogus oli täna esimesel lugemisel visioonidokument „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, milles määratakse riigi põhimõtted ja arengusuunad maapõue uurimisel, kasutusse andmisel ja kasutamisel ning võetakse eesmärk kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul pole maapõuevaldkonna killustatuse ja ühtse poliitikaraami puudumise tõttu seni Eestis ühtset ja terviklikku nägemust valdkonna arendamiseks olnud.

„Kuigi osade inimeste arvates tuleks maapõue olemasolu eitada, siis tegelikult on Eesti pikaajaliseks eesmärgiks maapõue valdkonnas vajadus tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvu ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust ka taastumatutest loodusvaradest,“ sõnas Pomerants.

Olulistest arengusuundadest tõstis keskkonnaminister esile maapõuealaste uuringute ja baaskaardistamise kava koostamise ning elluviimise, riigitulu võtmise ja jaotamise mehhanismide ülevaatamise, ressursside kasutamise välismõjude asjakohase  kompenseerimise tagamise, nõuet kasutada ressursse inimeste tervist ohustamata ja heaolu halvendamata rakendades leevendusmeetmeid ka häirivatele mõjudele ning ettevõtete suunamist keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate ning  ringmajanduse põhimõtete poole.

„Läbiva põhimõttena on määratletud riigi roll ja initsiatiiv valdkonna arengu tagamiseks ja vahepealsest madalseisust ülesaamiseks. Näiteks Riikliku Geoloogiateenistuse moodustamine, mis võimaldab muuhulgas ellu viia uuringute kavad, koguda ja pakkuda valdkondlikku infot ning nõustamist nii riigile kui ka erasektorile,“ rääkis Pomerants.

Visioonidokumendis käsitletakse kogu maapõue potentsiaali – maavarasid, maapõue kui maatuge, mis on vajalik maakatte säilitamiseks ja hoidmiseks, ehitiste kandmiseks ja loodusobjektide ning mälestiste kaitse tagamiseks, maapõue kui ehituskeskkonda, mis on kasutatav allmaarajatiste (tunnelid, mahutid jne) ehitamiseks, põhjavett ja maa(põue)soojust.

Maapõuepoliitika põhialustes sõnastatavad peamised arengusuunad on:

  • Maapõue, seal leiduvaid loodusvarasid ja nende kasutamisega seonduvat uuritakse piisavas mahus, tegemaks valdkonnas teadmuspõhiseid ning majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnakaitseliselt kaalutletud otsuseid.
  • Riik saab maapõueressursside kasutamisest õiglast tulu, tagades seejuures ressursside kasutamisega seotud välismõjude asjakohase kompenseerimise. Riigitulu jagatakse ka tegevusest otseselt mõjutatud kohalikele omavalitsustele ja selle positiivsest mõjust saavad osa otseselt negatiivselt mõjutatud isikud.
  • Maapõueressursside uurimine ja kasutamine toimub vastuvõetavate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega säästlikult ning jätkusuutlikult, kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid. Maavarade kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt maavara majanduslikult otstarbekas ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja jäätmetega. Maapõue kasutamise järgselt maa ja maapõue korrastamine on tagatud, arvestades piirkonna arengut.
  • Maapõuealane õppe-, teadus-, ja arendustegevus on korraldatud eesmärgipäraselt nii avaliku kui ka erasektori vajadusi arvestades.
  • Avalikkust informeeritakse maapõue kasutamisega seotust pidevalt ja objektiivselt ning teave hoitakse kättesaadavana. Riik soodustab maapõue kasutajate ja sellest mõjutatud isikute aktiivset omavahelist suhtlust ning koostööd.
  • Riigi roll ja ülesanded maapõue uurimise ja kasutamise suunamisel on selgelt määratletud ning nende täitmine toimub läbi valdkonda koordineeriva riigiasutuse ja teistes asjakohastes struktuurides tõhusalt ning paindlikult.
  • Maapõueressursside uurimise ja kasutamise korraldus ning ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas.

Dokumendi koostamist vedas töörühm, kuhu kuulusid keskkonnaühenduste, eri ministeeriumite ja riigiasutuste, geoloogide, kaevandajate ning ülikoolide esindajad. Töörühma toetasid neli alltöörühma, kus keskenduti süvitsi riigi ülesannete määratlemisele, maapõue kasutamisele, teadus- ja arendustegevustele, potentsiaalsetele maapõueressurssidele, keskkonnakaitsele ja ruumilise planeerimisele.

Dokumendi eelnõu saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile asjassepuutuvatele huvirühmadele, misjärel korraldati märtsi alguses Tallinna Tehnikaülikoolis eelnõule laekunud ettepanekute avalik arutelu. 10-11. mail toimub koostöös Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ülikoolidega järjekordne dokumenti ja sellega seotud tegevusi tutvustav konverents Tallinnas Kultuurikatlas.

Visioonidokumendiga saab tutvuda siin.

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2017|Keskkonnaministeerium

ELi liikmesriigid vaagivad angerjapüügikeeldu

Täna algab Brüsselis põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumine, kus Euroopa Liidu liikmesriigid arutavad muude teemade hulgas ka angerjapüügi keelamist Atlandi ookeanis ja Läänemeres.

06.12.2017|Keskkonnaministeerium

Põlevkivi ja turba kaevandamisõiguse tasustamise süsteem pikeneb aasta võrra

Keskkonnaminister Siim Kiisler saatis valitsusse eelnõu, millega pikendatakse 2016. aastal ajutisena kehtestatud turutingimustest sõltuvat põlevkivi ja hästilagunenud turba hinnastamise põhimõtet 2019. aastani.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.