Sa oled siin

Mida teha ohtlike jäätmetega?

18.03.2009
 

Mari-Liis Ummik, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna spetsialist

Ohtlikud jäätmed võivad oma kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Seetõttu tuleb hoiduda nende sokutamisest tavaprügi hulka.

Missugused ohtlikud jäätmed tekivad kodus?

Peamised kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on: vanad ravimid, päevavalguslambid, säästupirnid, elavhõbedat sisaldavad termomeetrid (nt kraadiklaasid), vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustijäägid, pestitsiidid ja väetised, kodukemikaalid, küünelakid, juukselakid. Ohtlike ainete pakendid ei ole tühjana ohtlikud, aga kui pakendisse on jäänud küllalt palju ohtlikku ainet ja seda ei ole võimalik või ei soovita enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad ka paljud probleemtooted: elektri- ja elektroonika seadmed (nt televiisorid, külmkapid, arvutid jt), akud ning patareid.

 

Kes kogub ohtlikke jäätmeid?

Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale korraldab kohalik omavalitsus. Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda nii kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed kui ka probleemtooted. Kui jäätmejaama ei ole, siis saab koduseid ohtlikke jäätmeid ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Teavet selle kohta, kuhu täpselt saab ohtlikud jäätmed viia, tuleb küsida omavalitsusest. Aeg-ajalt korraldavad omavalitsused koostöös tootjatega ka kogumisring nii ohtlike jäätmete kui ka probleemtoodete kogumiseks.

 

Ettevaatust asbestiga!

Lisaks kodumajapidamises tekkinud ohtlikele jäätmetele puutume tihti kokku ka asbesti sisaldavate jäätmetega. Asbest ja asbesti sisaldavad materjalid on ohtlikud. Asbesti käitlemisel võib õhku paiskuda asbesti sisaldavat tolmu, mis ei ole silmaga nähtav, kuid ohustab kõiki, kes seda sisse hingavad. Organismi sattunud asbestitolm võib tekitada asbestoosi, kopsuvähki ja teisi kopsuhaigusi.

Kuna Eestis on aastate jooksul kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale – eriti eterniiti ja isolatsioonimaterjale – siis tekib meil ka suurtes kogustes asbestijäätmeid. Kahjuks ei jõua suurem osa neist prügilatesse, vaid satub metsa alla või kaevatakse maa sisse. Asbest ei ole küll keskkonnale ohtlik, kuid oskamatul käitlemisel ohustab inimeste tervist.

Asbestijäätmed tuleb ladestada nõuetekohasesse prügilasse, praegu võtavad neid vastu:

  • Tallinna ehitusjäätmete prügila (Slops OÜ)
  • Adiste prügila (Põlva Kommunaal OÜ)
  • Väätsa prügila (Väätsa Prügila AS)
  • Käina prügila (OÜ Hiiu Autotrans)
  • Viljandi prügila (Cleanaway AS)
  • Räpo prügila (AS Ragn-Sells)
  • Vaivara ohtlike jäätmete prügila (AS EcoPro)
  • Paikuse prügila (Paikre OÜ)

Infot selle kohta, millistele ettevõtetele võib asbesti jäätmeid üle anda, leiate ka Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt aadressil http://www.envir.ee/996.

(Artikkel kirjutatud Publishing Hose´i tellimisel.)


Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.