Sa oled siin

Laevade ballastvee puhastamisele seatakse nõuded

23.11.2017
Ümarmudil. Foto: Eric Engbretson, U.S. Fish and Wildlife Service.
Ümarmudil. Foto: Eric Engbretson, U.S. Fish and Wildlife Service.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti ühinemise Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest.

„Võõrliikide levik on üks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele ning laevade ballastvee mahutid pakuvad selleks ka halvas mõttes ideaalset transporditeenust. Ballastveega on Läänemerre tulnud ja liigagi hästi kodunenud mitmesuguseid krabilisi ja molluskeid, mis ohustavad meie kohalike kalaliikide arvukust. Maismaaltki on võõrliikide kättesaamine keeruline, merest aga suisa võimatu,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Läänemeres on võõrliigiks selline taim või loom, mis on sattunud siia inimese tegevuse tulemusena, näiteks meie sadamasse Hiinast kaupa toovalt laevalt. Võõrliigid muutuvad ohtlikuks siis, kui nad ohustavad meie loodusliku ökosüsteemi toimimist, näiteks hävitades oma elutegevusega olemasolevaid elupaiku või liike. Seni on Läänemeres registreeritud 140 võõrliiki. Vahemikus 2011-2016 registreeriti Läänemeres 14 uut võõrliiki.

Läänemerre on erinevaid teid pidi jõudnud väga erinevaid liike. Väga arvukaks on muutunud Aarali, Kaspia ja Marmara merest pärit ümarmudil, mida kalurid püüavad välja tonnidena. Pärnu lahe ümbruses on tavaliseks muutunud mudakrabi leidmine, kes on pärit Põhja-Ameerikast. Lisaks leidub Pärnu lahest ilmselt samuti ballastveega saabunud hulkharjasusse, mille arvukus on rabav – ühelt ruutmeetrilt leiab üle 700 isendi. Hiljuti lisandus Eesti vetesse ka uus Mehhikost pärit karp.

Rahvusvahelise ballastvee ja ballastveesetete käitlemise konventsiooni rakendamine kogu maailmas on vajalik, et võõrliikide levikut merealadel piirata ja vähendada võõrliikide tekitatavat keskkonna- ja majanduskahju.

Konventsioon seab laevadele rea nõudeid ballastvee käitlemise korraldamiseks selliselt, et ballastveega kaasa võetavad loomad ja taimed ei pääseks sihtsadamas või teel sadamasse merekeskkonda.

Konventsioon puudutab ligikaudu 26 suuremat Eesti laeva, millel ballastvett kasutatakse ja 1-2 sadamat, kus on olemas võimekus ballastvee mahuteid puhastada ja setteid vastu võtta.

Ballastvee käitlemise nõuetest on kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel, võimalik anda vabastusi. Tõenäoliselt taotletakse Eestis vabastusi regulaarliinidel, näiteks Tallinna–Helsingi ja Tallinna–Stockholmi vahel, sõitvatele laevadele

Laevade ballastvee ja -setete kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsioon  on Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni konventsioon, millega on käesolevaks hetkeks liitunud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.