Sa oled siin

Jahiturism saab rangemad reeglid

21.11.2017
Linnukahju hindamine. Foto: Aimar Rakko
Linnukahju hindamine. Foto: Aimar Rakko

Täna Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel kohtunud huvigruppide esindajad leppisid kokku, et jahiturismi korraldamisele seatakse senisest karmimad reeglid ennetamaks sügisese linnujahiga seotud probleeme.

„Rändlindude ja nende jahiga on seotud mitmed vastandlikud huvid ning lahendusi tuleks otsida terviklikult. Lindude küttimine tekitab eetilisi küsimusi, samas tekitavad linnud põllumeestele ka olulisi kahjusid, mis otseselt mõjutavad meie toidulauda. Tänasel kohtumisel tõdesid kõik osapooled, et linnujahti ära keelama ei peaks, küll aga peab rohkem tähelepanu pöörama sellele kuidas ja kus seda tehakse,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Euroopa Liidu liikmesriikides on jahipidamine suures osas maaomaniku õigus ning ka selles osas oldi täna ühel meelel, et maaomanikult ei tohi ära võtta võimalust ise väikeulukijahti korraldada kahjude ennetamise eesmärgil. Samas tõdeti, et jahipidamine peaks toimuma nendel aladel, kus linnukahjud on suuremad. Valdava osa jahilindude populatsioonid ja nende tekitatud kahjustuste hulk on aga kiires kasvutrendis.

Kohtumisel arutati ka Eesti Ornitoloogiaühingu ettepanekut määrata maksimaalne jahilindude arv, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul , kuid see ei leidnud teiste osaliste toetust. „Igasugused regulatsioonid jahinduses lähtuvad eelkõige liigi seisundist. Täna kütitakse Eestis ühel jahihooajal üle 12 000 veelinnu, millest alla poole on haned ja lagled. Arvestades, et Eestis peatub rändel ligikaudu miljon nende liikide esindajat, moodustab küttimine alla poole protsendi ning ei saa küll kuidagi öelda, et meil käiks rändlindudele massiline jaht,“ selgitas Kiisler ning lisas võrdluseks, et Soomes kütitakse aastas üle poole miljoni veelinnu.

Kohtumisel osalenud taunisid linnujahi reguleerimisel otsuste langetamist lähtuvalt emotsioonidest ning tehti rida ettepanekuid olukorra sisuliseks parandamiseks:

  • linnujahti tuleb ka edaspidi korraldada vaid nendele liikidele, kelle arvukus seda võimaldab;
  • linnujahti tuleb suunata eelkõige aladele, kus on suuremad kahjustused;
  • parandada tuleb ülevaadet selle kohta, kes jahituristidele jahti korraldavad ning vajadusel välja töötada jahipidamise korraldamise tingimused;
  • kaaluda välisriigist pärit jahimehele jahitunnistuse andmisel koolituse kohustuslikuks muutmist;

Tänasel kohtumisel arutatud ettepanekud koondab Keskkonnaministeerium detsembri alguseks, et vajalikud muudatused enne järgmist linnujahi hooaega jõustada.

Kohtumisel osalesid Eesti Ornitoloogiaühingu, Eesti Jahimeeste Seltsi, Maaeluministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Erametsaliidu, Veterinaar- ja toiduameti, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnainspektsiooni esindajad.

Jahieeskirja järgi kehtib partlastele, laugule, kajakatele ja tikutajale jahihooaeg 20. augustist 31. oktoobrini. Hanesid ja laglesid võib küttida alates 20. septembrist kuni 30. novembrini.

Veelindude küttimisel on keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutamine. Samuti ei tohi veelindude küttimisel kasutada pliihaavleid. Plii on kahjulik veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes sageli neelavad pliihaavleid, mis põhjustavad mürgituse.

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2017|Keskkonnaministeerium

ELi liikmesriigid vaagivad angerjapüügikeeldu

Täna algab Brüsselis põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumine, kus Euroopa Liidu liikmesriigid arutavad muude teemade hulgas ka angerjapüügi keelamist Atlandi ookeanis ja Läänemeres.

06.12.2017|Keskkonnaministeerium

Põlevkivi ja turba kaevandamisõiguse tasustamise süsteem pikeneb aasta võrra

Keskkonnaminister Siim Kiisler saatis valitsusse eelnõu, millega pikendatakse 2016. aastal ajutisena kehtestatud turutingimustest sõltuvat põlevkivi ja hästilagunenud turba hinnastamise põhimõtet 2019. aastani.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.