Sa oled siin

Haanja looduspark sai uuendatud kaitse-eeskirja

22.01.2015
Haanja kuppelmaastik
Haanja kuppelmaastik
Valitsus kiitis heaks uuendatud Haanja looduspargi kaitse-eeskirja. Uuendamise käigus vaadati üle kaitseala piirid ja hoidmist vajavad loodusväärtused. Aladel, kus range kaitse polnud vajalik, oli võimalik kaitserežiimi leevendada. 
 
Haanja looduspark hõlmab Eesti silmapaistvaima kõrgustiku, kus aastasadade jooksul on looduse ja inimtegevuse koosmõjus kujunenud unikaalne pärandmaastik. 
 
Keskkonnaminister Mati Raidma sõnul on Haanja kuppelmaastikud oma eripäras leidnud kindla koha kõigi eestimaalaste südames. „Haanja looduspargi uuendatud kaitse põhimõtted on väga oluline samm edasi meie rahvuslike loodusvääruste hoidmisel ning nende eest hoolitsemisel. Läbi erineva kaitserežiimiga piirangu- ja sihtkaitsevööndite loomise on püütud maksimaalselt arvestada ka Haanja elanike elulaadi ning huvidega.“
 
Kuplite ja ürgorgudega liigestatud aladel elab palju ohustatud linde, taimi ja loomi, leidub haruldasi elupaiku ja looduslikke kooslusi, mis vajavad hoidmist. Alal kaitstakse kokku 24 erinevat ohustatud elupaigatüüpi, näiteks järved, niidud, metsad, rabad, allikad ja allikasood. Looduspargis on registreeritud 994 kaitsealuse liigi leiukohta. Näiteks elavad seal rukkirääk, punaselg-õgija, must-toonekurg, väike-konnakotkas ja laanerähn. Kokku on looduspargis kaitstavaid liike 29. 
 
Haanja looduspargi pindala on ligikaudu 17000 ha, mis jaguneb viieks piiranguvööndiks ja 14 sihtkaitsevööndiks. Enamus alast ehk ligi 15 900 hektarit kuulub piiranguvööndisse, kus säästev majandustegevus on lubatud. Uuendatud kaitse-eeskirjaga leevendatakse piiranguvööndis metsade majandamise korda. Näiteks on edaspidi lubatud metsi majandada lageraietega kuni 1 hektari suuruste lankidena. Muudatus on oluline ka seetõttu, et annab võimaluse uuendada kuusikuid, mis moodustavad piiranguvööndist ühe kolmandiku.    
 
Rangema režiimiga sihtkaitsevööndid moodustavad kogu kaitseala pindalast 7 protsenti. Sihtkaitsevööndi pindala suureneb piiranguvööndi arvelt 446 hektari võrra 1132 hektarini ning sinna jääb ka eramaid. Tegemist on peamiselt looduslikus seisus liigirikaste metsakooslustega, millele suurimaks ohuks on metsade majandamine. Madalsoode, soometsade ning lamminiitude puhul on oluline veerežiimi säilitamine. 
 
Haanja mitmekesine pärandmaastik vajab säilimiseks maaomanike hoolt. Esteetiliselt kauni mosaiiksuse loovad metsamassiivide vahel paiknevad väikesed niidulapid, mis on kujunenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Kohalikel inimestel on sellise maastikumustri säilimisel oluline roll. Majandamispiirangute hüvitamiseks on metsaomanikel võimalik taotleda toetusi vastavalt piirangute ulatusele. Ka niitude taastamise ja hoolduse eest saavad maaomanikud riigilt toetust küsida.
 
Haanja looduspark asub Võru maakonnas Haanja, Lasva, Rõuge, Vastseliina ning Võru vallas. Tegemist on olulise puhkealaga, kus asuvad mitmed spordi- ja matkarajad ning puhkerajatised. Haanja looduspark on moodustatud 1995. aastal, kuid ala on osaliselt maastikukaitsealana kaitse alla võetud juba aastal 1957.
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.