Sa oled siin

Eestis on tänasest uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark

24.11.2018
Alutaguse on piirkond, kus kaljukotkad ei ole kunagi otsa saanud. Ka „kullivaenu“ aegu pidas see liik seal vastu ning tema kaitseks moodustati 80 aastat tagasi esimene Eesti sookaitseala Ratva rappa, nüüdsesse rahvusparki.

Oma 100. sünnipäeva tähistav Eesti Vabariik sai täna ühe suure kingituse võrra rikkamaks. Jõustus looduskaitseseaduse muudatus, millega loodi uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark – Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

„Esimest korda mõeldi Alutaguse rahvuspargi loomisele juba 100 aastat tagasi, 1920ndate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua Alutaguse piirkonda Eesti esimene rahvuspark. Paraku toona see ei õnnestunud. Et Alutaguse rahvuspargi loomine nüüd, Eesti Vabariigi 100. aastapäeval teoks sai, on ilus kingitus mitte üksnes Ida-Virumaale, vaid tervele Eestile,“ rõõmustas keskkonnaminister Siim Kiisler uue rahvuspargi üle.

Alutaguse piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmetsade ja soode ala. Rahvusparki jäävad Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatu ning meie üks esinduslikumaid laialehiseid loodusmetsi Porunis.

Alutaguse on oluline piirkond paljudele liikidele. Näiteks on Eesti kaljukotkaste uurija Gunnar Seini sõnul Alutaguse selline piirkond, kus kaljukotkad ei ole kunagi otsa saanud. Ka „kullivaenu“ aegu pidas see liik seal vastu ning tema kaitseks moodustati 80 aastat tagasi esimene Eesti sookaitseala Ratva rappa, nüüdsesse rahvusparki. Praeguseks pesitsevad kaljukotkad enamikus meie Eesti suuremates soostikes, sh Alutaguse rahvuspargis. „Ka veel pool sajandit tagasi Eesti rabades tavaline, ent nüüd  väljasuremisohus oleva rabapüü vähem kui poolesajaisendilisest asurkonnast pesitseb suur enamus Alutaguse rahvuspargis – umbes 90 % lindudest. Loodame, et rabapüügi suudab korrata Eestis kaljukotka korda saadetut ning Alutaguse rahvuspark aitab päästa selle liigi Eestis väljasuremisest,“ nimetas Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel Alutaguse rahvuspargile seatud ootusi.

Nüüd, kui Alutaguse rahvuspark on loodud, jätkatakse juba praktilisemate küsimustega. Näiteks tuleb koostatakse rahvuspargi kaitsekorralduskava, milles seatakse lähemad ja kaugemad eesmärgid ning planeeritakse tegevused nende saavutamiseks. Rajada tuleb terviklik matkaradade võrgustik, hoolitseda soode veerežiimi hea seisukorra eest ning edendada loodushariduse andmise võimalusi.

„Üks olulisemaid kaitsekorralduslike töid Alutaguse rahvuspargis on soostike loodusliku veerežiimi taastamine, millesse panustavad mitmed osapooled: Muraka soostikus on looduslikkust juba taastatud, Agusalus on veerežiimi taastamistööd hetkel käimas. Samuti on Keskkonnaamet tellinud Kurtna järvestiku uuringu, et välja selgitada järvede veetaseme kõikumise põhjused. Koostöös kohaliku kogukonna ja ettevõtjatega on taastamisel puisniit Mäetaguse tammikus ja ulatuslik Struuga luht Narva jõe kaldal – mõlemal alal on alustatud ka juba karjatamisega,“ nimetas Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak Alutaguse rahvuspargis käsil olevaid töid.


Taustinfo Alutaguse rahvuspargi kohta

Rahvusparkide loomise eesmärk on meie looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Koos Alutaguse rahvuspargiga on Eestis nüüd  6 rahvusparki. Esimene rahvuspark Eestis loodi Lahemaale 1971. aastal ja seni viimasena rahvuspark Matsallu 2004. aastal.

Alutaguse rahvusparki on moodustatud järgmiste kaitsealade baasil: Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga, Mäetaguse ja Iisaku maastikukaitsealad ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala. Rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu  ala on praegu juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Küll aga tekitatakse rahvuspargi loomisega piirkonda juba praegu kaitstavast alast terviklik ja süsteemne loodus- ja pärandkultuuri kompleks. Rahvuspark paikneb valdavalt riigimaal, mida on kokku 42 627 hektarit.

Veel uudiseid samal teemal

Kaunis kuldking. Foto: Herdis Fridolin
13.12.2018|Keskkonnaministeerium

Haavakannu loodusalal uuendati kaitse tingimusi

Keskkonnaminister Kiisleri ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks Haavakannu looduskaitseala moodustamise. Muudeti juba kaitse all olnud loodusobjekti tüüpi: hoiualast ja kahest püsielupaigast moodustati looduskaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.

Tagamõisa looduskaitsealal kasvav odajas astelsõnajalg on väga haruldane taim, mis kasvab kiviaedadel või kivistel kohtadel ning mida Eestis on leitud vaid neljas kohas. Foto: Vikipeedia
29.11.2018|Keskkonnaministeerium

Saaremaal moodustati Tagamõisa looduskaitseala

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks Saaremaal asuva Tagamõisa looduskaitseala moodustamise. Kaitseala moodustati olemasoleva kaitsekorraga alale, kus muudeti ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.