Sa oled siin

Eesti saavutas Läänemere kalapüügi võimaluste läbirääkimistel maksimaalse tulemuse

14.10.2014

Luksemburgis lõppenud 2015. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eesti jaoks oluliselt nii avaosa kui ka Liivi lahe räime püügivõimalused.

Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetas läbirääkimiste tulemusi maksimaalseks. "Kalade arvukus on selline, et meil on võimalus Eesti kalameestele väga hea uudis tuua. Läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide ministritega jõudsime kokkuleppele just Eesti jaoks oluliste kalaliikide püügivõimaluste kasvu osas," selgitas keskkonnaminister. Eesti läbirääkimispositsiooni toetas ka teadussoovitus.

Tuleval aastal suureneb Eesti räimepüügi kvoot nii Läänemere avaosas kui ka Liivi lahes. Läänemere avaosas saab 2015. aastal räime püüda 18 363 tonni ehk 45 protsenti rohkem kui tänavu. Liivi lahes võib järgmisel aastal räime püüda 17 908 tonni, mis on 26 protsenti rohkem kui 2014. aastal.

Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 17 protsenti. Eesti sedavõrd suure vähendamisega aga ei nõustunud ja sõlmitud kokkuleppe kohaselt jäi kärbe 11 protsendi piiresse. Eesti saab 2015. aastal kilu püüda 24 465 tonni.

Euroopa Komisjon tegi ka ettepaneku vähendada Soome lahe lõhe püügikvooti 23 protsendi võrra, kuid Eesti seisukoht oli, et lõhe arvukus lubab lõhe püügikvoodi 2015. aastal kärpimata jätta ja selline tulemus läbirääkimistel ka saavutati. Järgmisel aastal võib Soome lahest püüda 1344 lõhekala. Läänemere avaosa lõhe püügikvooti aga kärbiti 10 protsendi võrra 2020 lõheni.

Turska saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 1305 tonni, mis on 336 tonni vähem, kui tänavu.
 

(14.10.2014)

Veel uudiseid samal teemal

16.06.2016|Keskkonnaministeerium

Läänemerele oodatakse puhtamaid laevu

Täna lõppes Laulasmaal kõikide Läänemere riikide ning Euroopa Komisjoni esindajate kohtumine, kus arutati mitmeid Läänemere kaitset puudutavaid küsimusi. Nõupidamise üks olulisemaid teemasid oli Läänemere kuulutamine lämmastikuemissioonide kontrolli alaks.

16.06.2016|Keskkonnaministeerium

Valminud visioonidokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ suunab Eesti arengut keskkonnahoidliku majandusmudeli suunas

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel  on valminud visioonidokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega lepitakse esmakordselt kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises sihis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eelnõu on saadetud  ministeeriumitele ja huvigruppidele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.