Sa oled siin

Eesti annab panuse elavhõbedaga võitlemisse

08.06.2017

Täna kiideti Vabariigi Valitsuses heaks Minamata konventsiooniga ühinemise eelnõu. Tegemist on elavhõbedakonventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda põhjustatud kahjude eest. Peatse eesistujana esindab Eesti Euroopa Liitu konventsiooni esimesel kohtumisel, mis toimub septembris Genfis.

Elavhõbe ja paljud selle ühendid on inimestele, ökosüsteemidele ja elusloodusele ohtlikud. Seepärast on see tunnistatud alates 2003. aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammiga (UNEP) üleilmselt murettekitavaks aineks. Nüüd on kokku lepitud elavhõbedakonventsioonis ehk Minamata konventsioonis, millega liitus ka Eesti.

„Elavhõbe on ülemaailmse tähtsusega ohtlik kemikaal, kuna ta võib atmosfääri kaudu kaugele levida ning seega pole ükski riik selle eest ka kaitstud. Kui inimene selle kord juba keskkonda viib, siis see seal ka püsib ning lisaks sellele et see on keskkonda hävitav, avaldab see olulist negatiivset mõju inimeste tervisele,“ ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma ning lisas, et konventsiooniga ühinemisel on Eesti jaoks positiivne mõju, kuna see annab meile võimaluse kaasa aidata elavhõbeda globaalse heite ja keskkonda viimise piiramisel ning vähendamisel.

Kuna raskmetallide saaste levib kaugkande teel, siis on Eestile kasulik, kui ka teistes maailma piirkondades hakkavad kehtima samasugused keskkonnanõuded elavhõbeda kohta, nagu need on juba kehtestatud Euroopa Liidus. Seetõttu toob Minamata konventsiooniga ühinemine olulist kasu Euroopa Liidu, sh Eesti keskkonnale ja eestlaste tervisele, peamiselt tänu mujalt maailmast pärineva elavhõbedaheite eeldatavale vähenemisele.

Konventsioonis on käsitletud järgmised elavhõbedaga seotud aspektid: pakkumine ja kaubandus, elavhõbeda sisaldusega tooted, tootmisprotsessid, parim võimalik tehnika, kulla kaevandus, heited, hoidistamine, jäätmed, saastunud alad, tervise aspektid.

Eestis elavhõbedat enam lubamatult palju ei kasutata. Ka ei ole selle sisaldus ohtlikult kõrge meie välisõhus. Elavhõbedaühendite ja -aurude heiteid õhku on Eestis 500–600 kg aastas. Peamiselt pärinevad heited Ida-Virumaalt elektrijaamadest. Tuhas sisalduvad elavhõbedaühendid püütakse kinni elektrifiltritega ning parim võimalik tehnika on seega kasutusel. Kuna põlevkivi põletamisel tekkiv põlevkivituhk (nii kolde- kui lendtuhk) sisaldab väga väikses koguses elavhõbedaühendeid, siis ei ole mingit olulist mõju keskkonnale või inimtervisele täheldatud.

Konventsiooni üks artikkel kõneleb hambaravis kasutatavast hambaamalgaamist. Eestis kasutab hambaamalgaami 1–2% hambaravikabinettidest ning ka ainult kapseldatud kujul. Seega tekib meil väga vähe ka hambaamalgaami jäätmeid: 2012. aastal 3 kg, 2013 ja 2014. aastal amalgaami jäätmeid ei tekkinud.

Minamata konventsiooniga ühinemine ei too Eestile kaasa olulisi uusi tegevusi. Eestis puudub elavhõbedat kasutav tööstus ning elavhõbedat tuuakse Eestisse ainult mõningate toodete koostises. Peamised elavhõbedajäätmed, mis Eestis tekivad, on elavhõbedat sisaldavate valgustite jäätmed. Elavhõbedajäätmeid Eestis ei käidelda, need eksporditakse käitluseks naaberriikidesse (peamiselt Lätti) ning see tegevus on ka konventsiooniga kooskõlas.

Veel uudiseid samal teemal

22.06.2017|Keskkonnaministeerium

Valitsus uuendas nelja kaitseala kaitse-eeskirja

Kaitse-eeskiri uueneb Pärnumaal asuval Mihkli looduskaitsealal ja Allikukivi maastikukaitsealal, Võrumaal asuval Luhasoo ning Viljandimaal asuval Lehtsaare looduskaitsealal.

16.06.2017|Keskkonnaministeerium

Uuenenud metsaseadus toob sügisest mitmed muudatused

Sel nädalal riigikogus kinnitatud metsaseaduse muudatustega soodustatakse lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie –  kasutamist, vähendatakse bürokraatiat ja pööratakse rohkem tähelepanu metsakorralduse ja -tööde kvaliteedile.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.