ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon

1992. aasta juunis sõlmiti Rio de Janeiros Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change – UNFCCC), millega ühines rohkem kui 150 riiki. See jõustus 21. detsembril 1993. aastal, kui 50 riiki oli selle ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris konventsiooni 27. juulil 1994. aastal.

Konventsiooni põhieesmärk oli stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkoguste tase aastaks 2000 samale tasemele, mis oli 1990. aastal. Konventsioon seab selle saavutamiseks konventsiooniosalistele vastavad kohustused ja põhimõtted.

Konventsioonist tulenevalt on riigid jagatud kolme osasse:

  • Lisa I riigid, kuhu kuuluvad arenenud (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigid) ja üleminekumajandusega riigid;
  • Lisa II riigid, kuhu kuuluvad ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigid;
  • Ülejäänud riigid ehk arengumaad.

Konventsiooniosalised peavad kaitsma kliimasüsteemi praeguste ja tulevaste inimpõlvede huvides. Seda on võimalik saavutada ainult kooskõlas konventsiooniosaliste ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastavate võimalustega. Lisa I konventsiooniosalised (arenenud riigid) peavad võtma enda peale juhtiva osa kliimamuutuste ning nende ebasoodsate tagajärgedega võitlemiseks. Konventsiooniosalised peavad rakendama abinõusid kliimamuutuste ennustamiseks, ära hoidmiseks või minimeerimiseks ning nende ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon seab osalistele kohustuse koostada riiklikke kliimaaruandeid. Eesti esitas konventsiooni sekretariaadile esimese riikliku aruande 1995. aastal. Aruanne sisaldab kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid, suundumuste, riigis koostatud või koostamisel olevate tegutsemisviiside ja meetmete kirjeldust.

Kliimamuutuste raamkonventsiooni artikkel 4 lõige 1 punkt a, artikkel 12 ja Kyoto protokolli artikkel 7 ning Euroopa Ühenduste Nõukogu otsused 93/389/EMÜ ja 99/296/EÜ seavad konventsiooni osalistele kohustuseks koostada, ajakohastada ja avaldada kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid.

 

ÜRO kliimakonverentsid

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuvad igal aastal konventsiooni osaliste konverentsid, et vaadata üle konventsiooni eesmärkide täitmine, hinnata kliimamuutustega tegelemise progressi ja võtta vastu uued otsused kliimamuutuste ohjamiseks (eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks). Selliseid konverentse kutsutakse COPideks. COP tuleneb ingliskeelsest nimetusest Conference of the Parties to the United Nations Framework Convention on Climate Change.

Esimene COP toimus 1995. aastal Berliinis, eelmisel konverentsil 2016. aasta novembris koguneti aga Marokos Marrakechis. Järgmine COP leiab aset Bonnis, Saksamaal. Ajaloolise tähtsusega on 2015. aastal Pariisis toimunud COP 21, kuna siis kiideti heaks globaalne kliimakokkulepe, millega ühinesid esmakordselt praktiliselt kõik maailma riigid. Kokkuleppe eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis alla 2°C ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

 

Toimunud kliimakonverentsid

 

Maroko kliimakonverents (COP 22)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 22. konverents (COP 22) toimus 7.–18. novembrini 2016. aastal Marokos Marrakechis.

Konverentsi eesmärk oli kokku leppida 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkuleppest tulenevates jätkutegevustes. 2018. aastaks on vaja välja töötada ja vastu võtta Pariisi kokkuleppe täpsustatud reeglistik, nn „Paris rulebook“, mis hõlmab täpseid tegevusi, kuidas Pariisi kokkulepet rakendada. Marrakechis tehti reeglistikuga seoses mitmeid otsuseid, ühtlasi lepiti kokku edasises töös, mis tagab reeglistiku valmimise 2018. aastaks. Edusamme tehti muuhulgas läbipaistvuse ja aruandluskohustuse mehhanismi väljatöötamisel,  arengumaade võimekuse tõstmisega seotud küsimustes ning finantsteemadel. Konverentsi üheks olulisemaks sündmuseks saab pidada ka Marrakechi proklamatsiooni avaldamist, millega kinnitati kõrget poliitilist tahet kliimamuutuste ohjamisel ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel.

Ametlike läbirääkimistega paralleelselt toimus mitmeid kõrvalüritusi, kus tutvustati erinevaid kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks loodud algatusi, jagati teadmisi ja kogemusi. Kõrvalürituste ülekandeid on võimalik soovi korral järele vaadata siit.

Infot toimunud konverentsi, sh tehtud otsuste kohta leiab COP 22 ametlikult kodulehelt ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kodulehelt.

Allikas: COP 22 koduleht

 

Pariisi kliimakonverents (COP 21)

2015. aasta 30. novembrist 11. detsembrini toimus Pariisis ÜRO kõrgetasemeline kliimakonverents (COP 21). Konverentsi eesmärk oli saavutada ülemaailmne kliimakokkulepe, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Leppe täitmisse on valmis panustama rekordarv, 197 riiki. Oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks esitasid enne Pariisi konverentsi enam kui 170 riiki, mis katavad üle 95 protsendi ülemaailmsetest heitkogustest. Suur edusamm Pariisis oli see, et osalesid suurimad KHGde emiteerijad USA ja Hiina.

Pariisi kokkuleppe kohta saab pikemalt lugeda siit. Samalt lehelt leiab leppe sisu nii eesti kui ka inglise keeles ning saab jälgida ratifitseerimise hetkeseisu.

Foto: Marek Metslaid

Lisainfo: Katre Kets, kliima- ja kiirgusosakonna nõunik, katre.kets@envir.ee, 626 0754.

Viimati uuendatud: 27. jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.